pilt

 

 

 logo-eesti

Lp Hageri veetarbija
  19.10.2018 kell 15:00 - 18:00 toimub plaaniline elektrikatkestus aadressil
Meierei tee 5 ja Mäeküla pumbamajas.   Elektrikatkestuse tegemine on vajalik õhuliini hoolduse tõttu.   Tööd viib läbi KE Elekt OÜ.

Vabandame tekkivate ebameelduvuste pärast.
OÜ Kohila Maja  

 

Politsei hoiatab veemõõtjatena esinevate kelmide eest.

Politsei on tänase päeva jooksul saanud infot, et Elva vallas käib ukselt uksele valge kaubikuga noorem mees, kes esitleb end Emajõe Veevärgi töötajana ning soovib kontrollida veemõõturit. Tuppa pääsenuna kõnnib mees elamises ringi ning tunneb huvi kõige muu, kui veemõõturi vastu. Praegu teadaolevalt on käidud vaid üksi elavate vanemate inimeste juures, esitletakse end veemõõtjate kontrollijatena või pakutakse müüa näiteks veefiltreid. Seni õnneks keegi mingit kahju kannatanud ei ole ja vahejuhtumitest anti varmalt politseile teada.

Politsei palub olla äärmiselt tähelepanelik ja võõraid inimesi põhjendamatult oma koju mitte lubada. Ametkonnad annavad reeglina üldistest kontrollimistest ametlike teadaannete kaudu teada ja kaupa ostke vastavast ettevõttest, kus kaubal on tootja garantii. Ka soovitab politsei alati küsida töötõendit või muud dokumenti, mis tõestab tõepoolest külastuse ja kontrollimise eesmärki. Kui aga isik hakkab seepeale kahtlaselt käituma või pole tal sellist dokumenti esitada, paluge tal lahkuda. Kui isik keeldub lahkumast, siis teavitage juhtunust politseid lühinumbril 112.

Samuti palub politsei kõigil, kel on vanemaealisi lähedasi või tuttavaid, sellest teemast nendega rääkida, et keegi teadmatusest kelmide ohvriks ei langeks.

Ei ole välistatud, et kelmid võivad sarnast skeemi kasutada ka Kohila valla erinevates piirkondades, seega palume kõigil olla valvsad.

Siinkohal kinnitame, et Kohila Maja OÜ töötajad liiguvad ringi Kohila Maja logodega autodega!

 

Kohila Maja OÜ

 

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab taotlusvooru eraisikutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks. Taotluste vastuvõtt algab 5. juunil 2018.

 

Toetust jagatakse elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga või elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Toetust saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle majapidamine asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. Seda, kas elukoht asub vastaval reoveekogumisalal, saab kontrollida keskkonnaregistrist.

Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde tänavu jaanuaris välja selgitatud keskmisest maksumusest ning sõltub rajatava torustiku pikkusest. Taotlusvooru eelarve on 10 miljonit eurot ning taotlusi võetakse vastu kuni eelarve täitumiseni. Taotluste vastuvõtmise lõpetamisest teavitatakse üleriigilises päevalehes ja KIKi kodulehel. Keskmised toetuste summad jäävad vahemikku 2000-2500 eurot. Toetuse väljamakse tegemisel peab KIK tulumaksuseaduse kohaselt väljamakstavast toetusest kinni tulumaksu.

Toetust ei anta elamu siseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks, varasemalt teostatud tööde rahastamiseks ning hoonestamata või ehitusjärgus elamutega kinnistule torustiku rajamiseks. Kui on rajatud liitumispunkt nii vee- kui ka kanalisatsiooniga liitumiseks, siis on toetuse saamise eelduseks liitumine mõlema teenusega. Ühe kinnistu kohta võib esitada ühe taotluse.

Taotlemine käib läbi E-toetuste keskkonna või KIKi kodulehelt leitava vormi kaudu, mida on võimalik KIKi saata nii e-posti teel (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.) kui paberil (Narva mnt 7a, 10117, Tallinn). Taotlusi saab esitada alates 5. juunist 2018.

Taotlusvooru infopäev toimub reedel, 15. juunil kell 12 Hotell Euroopas (Paadi 5, Tallinn). Täpsem info taotlusvooru tingimuste ja toetuse taotlemise protsessi kohta ning infopäevale registreerumise vormi leiab KIKi kodulehelt.  

Toetust antakse struktuuritoetuste perioodi 2014-2020 meetmest „Veemajandustaristu arendamine” ning Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.

Taotluse juurde käivate kohustuslike lisade loetelu on järgmine:

  1. Vee-ettevõtjale esitatud liitumistaotlus (KOV ÜVVK liitumise eeskirja kohane) – määruse § 10 lg 2 p 2. Juhul, kui eraisik tuleb seda vee-ettevõttesse esitama, tuleks sellest koopia teha. Põhjusel, et on olnud juhuseid, kus taotlus on KIK-ile esitatud, aga liitumistaotlust ei ole kuna see on vee-ettevõtjale ära esitatud. Sellisel juhul peab taotleja uuesti vee-ettevõtja poole pöörduma.
  2. Vee-ettevõtja poolt väljastatud kehtivad kinnistu liitumistingimused, millest selguvad liitumispunkti asukoha koordinaadid ning kas liitumisvõimalused on nii ühisveevärgi kui ühiskanalisatsiooni osas – määruse § 10 lg 2 p 2. Siinkohal oleks oluline jälgida, et vee-ettevõtjal oleks selle väljastamisel selgelt kirjas, et kas on võimalik liituda nii ühisveevärgi kui ühiskanalisatsiooniga või siis ainult ühega. Piisaks ka joonisest, millest nähtuks liitumisvõimalus(t)e olemasolu. Vastasel juhul peab KIK esitatud taotluse tagastama korrigeerimiseks. KIK-i jaoks on see taotluse hindamisel oluline info kuna määruse § 5 lg 2 kohaselt ei ole võimalik liituda vaid ühe teenusega kui kinnistul on võimalik liituda nii ühisveevärgi kui –kanalisatsiooniga.
  3. Kogumismahutite rajamisel ÜVVK teeninduspiirkonda opereeriva vee- ettevõtja või KOVi  poolne kinnitus, et antud kinnistul puudub võimalus liituda ÜVVK ning 5 aasta jooksul ei planeerita seda ÜVVK arendamise kava kohaselt rajada – määruse § 10 lg 2 p 3.
  4. Kui kinnistu ühendamiseks ÜVVK tuleb läbida kolmandate isikute kinnistuid, lisada nende nõusolek tööde elluviimiseks – määruse § 10 lg 2 p 5.

 NB! Täpsema informatsiooni leiate KIKi kodulehel: https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/eraisikute-vee-ja-kanalisatsioonitaristu-rajamine

 NB! Meetme infopäev nii vee-ettevõtetele, KOV-dele kui eraisikutele toimub 15. juunil 2018 – https://kik.ee/et/uritus/eraisikute-uhisveevargi-ja-kanalisatsiooniga-liitumise-taotlusvooru-infopaev

 

Lugupidamisega:

Kohila Maja OÜ

 

Alates Aprillist on alanud Aespa piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks vajalike ehitus-geodeetiliste ja geoloogiliste uuringutega. Mõõdistustööde eesmärk on koostada alusplaan ning selgitada välja olemasolevate kommunikatsioonide täpsed asukohad, mille alusel on võimalik torustike ja muude vajalike rajatiste paiknemist juba täpsemalt planeerida ja projekteerida.

Tihi on Aespa piirkonnas näha geodeete, kes ka on sunnitud kinnistutel tegema mõõdistustöid kuna mõõdistustööd võivad ulatuda õue- ja aiamaadele. Pahatihti võib see olla kinnistuomanikule üllatus, leides oma maalt töömehe (geodeedi), palume Teie mõistvat suhtumist, kuna sageli ei ole omanikud kättesaadavad ja või nende kontaktandmed avalikult leitavad, töö aga vajab tegemist.

Aeg ajalt võib kohata taevas lendamas ka drooni, millega teostatakse maapinna kontuuri mõõdistusi. Droon ei filmi ega pildista reaalajalist pilti seega ei tasu karta, et Teid filmitakse, mõõdistatakse kindlal lennukõrgusel vaid teede ning tänavate pinna profiili. Küll peab märkima, et kõik taevas lendavad droonid ei ole seotud meie tegevusega ega kuuluda geodeetidele. Nende tegevus ei ole meie poolt kontrollitavad ega lasu meie ega geodeetide vastutusalas. Palume mõistvat suhtumist nende tegevusesse.

Kõikide eelmainitud tegevuste eest on vastutavad meie projekteerijad, kelle poole võib pöörduda tööpäevadel e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või siis juba meie poole aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kõik uuringud peaksid olema lõppenud juuli esimeses pooles.

 

Lugupidamisega:

Kohila Maja OÜ

 

17.04.2018
 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või nõuetekohase reoveemahuti paigaldamiseks saavad eraisikud hakata riigilt toetust küsima.

Eestis kasutab ühiskanalisatsiooni teenust 83% elanikest. Siiski on märkimisväärne hulk neid, kes pole ühiskanalisatsiooniga liitunud, ehkki vee-ettevõte ja kohalik omavalitsus on selleks võimaluse loonud. Teadaolevalt on Eestis ligikaudu 15 000 sellist elamut.

„Loodame, et riigi toetus on piisavaks abiks ja motivaatoriks neile, kel erinevatel põhjustel on seni ühiskanalisatsiooniga liitumata,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler toetuse eesmärki. „Pikas perspektiivis on ühiskanalisatsiooniga liitumine ka majanduslikult kasulikum kui kogumismahuti kasutamine.“

Kooskõlastusringile saadetud eelnõu järgi saab toetust küsida kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks elamust kuni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktini. Lisaks toetatakse reovee kogumise mahutite rajamist ja ümberehitamist piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon ja kuhu seda ei planeerita lähima viie aasta jooksul rajada. Toetusteks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot.

Viimastel aastatel tehtud uurimistööd näitavad, et pooled eramajapidamiste individuaalsed joogiveesüsteemid ja reovee kohtkäitluslahendused ei vasta nõuetele ja ohustavad seetõttu nii põhjavett kui ka inimeste tarbitavat joogivett. „Kolibakter joogivees võib põhjustada mitmesuguseid tervisehäireid,“ selgitas Kiisler. Ta lisas, et ka Riigikontroll osundas oma hiljutises põhjaveeteemalises auditis probleemile, et paljude Eesti alade kohta puudub info, kas ja kuidas seal reovett kogutakse.

Eelmisel aastal kontrollis Keskkonnainspektsioon koos omavalitsustega Harku, Saku ja Kohila valdades, kas eraisikute kinnistutel käib reovee kogumine nõuetekohaselt. Kontrollide tulemusel selgus, et nõuetele ei vastanud hinnanguliselt pooled kohtkäitlussüsteemidest. Eelkõige on see probleem iseloomulik endistele suvilapiirkondadele, kuhu on nüüd alaliselt elama asutud. Siin on ka igal kohalikul omavalitsusel oluline roll, tagamaks asjakohaste eeskirjade ning ehitus- ja keskkonnajärelevalve abil see, et piirkonna inimesed käitlevad reovett nõuetekohaselt.

Toetust saab hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Taotlusvooru avamisest antakse teada üleriigilises meedias ja ka KIKi kodulehel.

 

Alates käesoleva aasta algusest jätkub Kohila Maja OÜ ja Kohila vallavalitsuse koostöö, et teha teoks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetatav projekt, mille eesmärk on rajada Aespa aleviku ja Vilivere küla tiheasustuspiirkonda ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni võrk (ÜVK).  ... loe edasi siit.

 

 Kohila Maja OÜ

 

10. jaanuar 2018

Soe talv on tähelepanu hajutanud ja õige aeg on meenutada, et külmade tulek võib kaasa tuua vee jäätumise ja halvimal juhul torustike purunemise. Eesti Vee-ettevõtete Liit soovitab majapidamiste veevärgid üle kontrollida ja kordab tuntud tõdesid, kuidas käepäraste vahenditega külmakahjusid ennetada:

  • Hoones, mida igapäevaselt ei köeta ja vett ei kasutata, tuleb vesi ajutiselt sulgeda ja torustik tühjendada. Unustada ei tohi ka veeboileri ja WC-poti tühjendamist. Kõige kindlam viis on kasutada veevärgi tühjaks puhumiseks kompressorit. Veearvesti eemaldamise osas konsulteeri kindlasti oma vee-ettevõttega!
  • Kasutuses olevates hoonetes vaadake otsast lõpuni üle kogu veevärk ja veenduge hoolega, et külm ei pääse ligi. Torude ja akende soojustamiseks kasutage käepäraseid vahendeid kaitstes neid omakorda niiskuse eest. Niiskus vähendab soojapidavust. Vundamendi läbiviik toru sisenemise kohana hoonesse on kõige nõrgem koht külmumiseks.
  • Temperatuur veemõõdusõlmes ei tohi langeda alla +2 kraadi. Kui veearvesti asub kaevus, tuleb soojustada kaevukaas. Selleks sobib näiteks 100 mm penoplast, millest tuleb lõigata kaevukaane suurune kate ja asetada see kaane alla. Lahenduseks on ka küttekeha paigaldamine veemõõdusõlme. Katkise veearvesti tunneb ära purunenud klaasi või selle alla tekkinud vee järgi, millest tuleb teatada kohalikku vee-ettevõttesse.
  • Viimaseks abinõuks mõistlikkuse piires kasutamiseks on veekraani nirisema jätmine. Vee liikumine torustikus takistab külmumist. Kõige ohtlikum aeg torude külmumiseks on ilmamuutuste aeg kui külmalainele järgneb soojalaine. Seetõttu ei tasu külmade möödudes valvsust kaotada. Vastupidi, soe aeg on parim aeg siseruumide soojustamiseks.


Kui siiski veetoru külmus, ei tohi jäätunud veetoru hakata ise lahtise leegiga sulatama! Abi saamiseks tuleb pöörduda kas oma vee-ettevõtte või torutööde teenust pakkuva eraettevõtte poole, kellel on olemas sulatamiseks mõeldud riistvara. Näiteks plasttorude lahti sulatamiseks on olemas spetsiaalsed aurutid ning metalltorude jaoks elektrilised seadmed.

Kui veevärgi rajamine on hästi planeeritud ja teostatud on muret vähem. Torustik tuleb rajada allapoole maapinna külmumise piiri, mis sõltub ka pinnasest ja on reeglina 1,5-1,9 m maapinnast allpool. Kindlasti tasub kaalumist küttekaablite või torukooriku kasutamine. Metalltorudele tuleks eelistada plasttoru, mis on külmakindlam. Planeerides ja teostades konsulteeri spetsialistidega!

Eesti Vee-ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 47 vee-ettevõtet ja 26 vee-alaga seotud ettevõtet.

 

Vahur Tarkmees,
EVELi tegevdirektor
Tel: +372 530 92 153
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

SA KIK rahuldas OÜ Kohila Maja esitatud taotluse Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks projektile „Kohila valla veemajandusprojekt ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks". Projekti kogumaksumus on 19 893 033,30 eurot, millest maksimaalne toetuse suurus on 16 909 078,31 eurot ning omafinantseeringu suurus on 2 983 954,99 eurot. Projekti elluviimine on kavandatud neljale aastale ehk 2018 kuni 2021, esimeseks etapiks 2018. aastal on projekteerimine, millele järgneb kolmel järjestikusel aastal ehitustegevus. Aespa aleviku ja Vilivere küla ligikaudu 7214 elanikust peaks projekti „Kohila valla veemajandusprojekt ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks" raames saama tõhusama veevarustuse ning reoveepuhastusteenuse umbkaudu 5467 elanikku. Kuna Aespa alevik ja Vilivere küla on tiheasustuspiirkond, kus on probleeme kõlbuliku joogivee saamisega ning reovete nõuetekohase kogumisega on väga oluline, et kõik kinnistuomanikud, kelle kinnistu juurde liitumispunkt rajatakse, liituksid esimesel võimalusel ÜVK-ga!

Lähemalt loe siit

Projekti piirkond

Kanalisatsioonitorud on mõeldud selleks, et juhtida ära vett, reovett ning tualettpaberit. Kõik muu tekitab kanalisatsioonitorustikus ummistusi  – rasvad ning õlid muutuvad tahkeks, ja näiteks salvrätikud tekitavad kanalisatsioonitorustikku tihke tropi. Ummistused takistavad reovee edasivoolu torustikus ning seetõttu tungib reovesi välja kõige madalamatest kohtadest nagu keldrid ja kaevud. Nii satubki reovesi kõnniteedelesõiduteedele ning aedadesse. Ummistuste ning nende tagajärgede likvideerimine on kulukas ja aeganõudev.

MIDA SAAD TEHA SINA?

Veendu, et kanalisatsiooni satub ainult vesi ja reovesi ning tualettpaber. pannipeal1

 

 

Viska prügi prügikasti! Hügieenisidemed, kondoomid, klaasikillud jne. WC-s / vannitoas võiks olla prügikast, et ei tekiks probleemi, kuhu prügi panna. Muutke harjumust visata vetsupotti köögipaberit ning pabertaskurätikud. Need jäätmed võib visata vabalt biojäätmete kotti. Kui WC juhtub ummistuma, siis esimese päästevahendina kallake WC potti kuuma vett ning kasutage kummist pumpa. Keemilised torupuhastajad on küll tõhusad, aga sisaldavad tihti väga mürgiseid kemikaale. Neid kemikaale ei ole alati võimalik lõpuni veest välja puhastada. Õigesti käitudes astute tubli sammu puhtama keskkonna poole.

Ohtlikud jäätmed (aegunud ravimid, kemikaalid, happed, lahustid jne.) kahjustavad tervist ja keskkonda!

Seetõttu ei tohi neid mingil juhul visata kanalisatsiooni, panna prügikasti, põletada ega loodusesse paigutada!

Ohtlike jäätmete kogumispunktid leiad kergelt bensiinijaamadest. Vii jäätmed õigesse kohta. Lisaks ohtlike jäätmete kogumispunktidele, saad ravimid viia apteeki. Ravimiseaduse alusel on apteekidel kohustus tasuta vastu võtta iganenud või kasutuseta jäänud ravimeid.

Vanad patareid vii selleks ettenähtud kohta. Vastava märgistusega kastid leiad nii suurematest kaubanduskeskustest, kui ka elektroonikapoest.

Söögitegemisel tekkinud õlil ning rasval lase jahtuda. Seejärel kogu see kokku turvaliselt suletavasse anumasse ning viska prügikasti. Samas võid sellele lisada pähkleid ning seemneid ja saad lindudele maitsva söögi!Ära tee troppi! | Evel

Picture-14

 

Ära viska WC-potti:

  • vatitikke
  • hügieenisidemeid
  • meigieemalduspatju
  • mähkmeid
  • tampoone
  • kilekotte
  • kommipabereid
  • pakendeid
  • plastikesemeid
  • juuksekarvu
  • kunsthambaid
  • kondoome
  • ravimeid
  • luid, rasva, kohvipaksu
  • muid toidujäätmeid
  • majapidamispaberit
  • närimiskummi
  • klaasikilde
  • tuletikke
  • žiletiteri
  • mänguasju
  • vanu kemikaale 

 

 

 

 

 

 

 

Alates 01.01.2018 jõustub Korteriomandi-ja korteriühistuseadus, mille kohaselt kõigi korteriomandite majandamine hakkab toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis. Info korteriühistu loomise kohta koos vajalike dokumentide näidistega leiad meie kodulehelt „Teenused / Elamute hooldus ja haldus“.

 

Kohila Maja OÜ on sõlminud järgnevad purgimislepingud Anmai OÜ (Andrus Piirsalu), HardiTrans OÜ, Trans-Toomapojad OÜ, FIE Sergei Ojamäe, FIE Roman Rudakov, FIE Konstantin Sobinjakov. Eelmainitud ettevõtetele on tagatud reovee vastuvõtmine Kohila reoveepuhasti purgimissõlmes E-N 8:00 kuni 17:00 ja R 8:00 kuni 15:00. Töövälisel ajal, nädalavahetustel ning riiklikel pühadel erikokkuleppe alusel.

Nende ettevõtete kontaktid on avaldatud meie kodulehe „TEENUSED“ lehel.

 

Prindi

Alates 01.08.2016 ei võeta AS Tallinna Vesi purglates vastu Kohila vallast pärinevat olmereovett

Kohila vallas asuvatele kinnistutele korraldab olmereovee purgimisteenuse osutamist OÜ Kohila Maja. Teenuse tellimiseks palume helistada tel 4892 685 või saata e-kiri aadressile

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

EVEL: veerand maapiirkondade elanikest tarbib joogiks määramata kvaliteediga vett

Eesti Vee-ettevõtete Liit tuletab suvel inimestele meelde, et ka erakätes oleva kaevu vett tuleks regulaarselt kontrollida ning vees sisalduv bakterite ja keemiliste ühendite hulk ei tohiks ületada tervisele ohutut kogust. Isikliku salv- või puurkaevu veekvaliteeti võiks kontrollida iga kolme aasta järel.

„Ühisveevärgi puhul on asi üsna selgelt reglementeeritud – veekvaliteedi eest vastutab vee-ettevõte, kellel on seadusest tulenev kohustus püsivalt ainete ja bakterite kontsentratsioonil silma peal hoida. Keskmiselt tehakse veeanalüüse kord poole aasta jooksul, vajadusel ka sagedamini,“ selgitas EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Erakaevude veekvaliteedi kontrollimine ei kuulu täna aga justkui ühegi ametkonna pädevusse. Ohutuse eest vastutab kaevu omanik ja kindlasti ei tohiks kehva joogivee tarvitamise pikaajalist mõju tervisele alahinnata.“

Probleem puudutab täna ca 15% kogu Eesti majapidamistest ehk umbes 200 000 inimest, kes kasutavad igapäevaselt joogiks ja toidu valmistamiseks isiklikust kaevust saadavat vett. Suveperioodil lisandub neile veel arvestatav hulk puhkajaid, kes võtavad maakodudes pikalt seisnud veesüsteemid taas kasutusse.

„Kaevuvee esmakordsel uurimisel tasub teha veele süvaanalüüs ja määrata rohkem näitajaid, uurida tuleb nii mikrobioloogilisi kui keemilisi ühendeid,“ selgitas Vahur Tarkmees. „Edaspidi piisab regulaarsest kontrollist iga 3-4 aasta järel ja siis võib piirduda juba vähemate näitajatega. Oluline on teada, et lisaks otseselt ohtlikele mikroorganismidele võivad tervisele kahjulikult mõjuda ka muidu kasulikud mineraalid ja soolad – kui nende hulk vees on liiga suur. Nagu näiteks fluoriid, mis suures koguses või pikaajalisel tarbimisel on hammastele kahjulik. Ka vee suur rauasisaldus võib olla ohtlik, samuti võib raud heledad riided pesemisel ära rikkuda ja soodustada rauabakterite paljunemist, mis panevad vee haisema.“

Peamiseks ohuks on aga mikrobioloogiline reostus, mis on kõige vahetum oht tervisele ja mille ees on eriti kaitsetud lapsed ja rasedad. Sellele tasuks kõrgendatud tähelepanu pöörata just kevadel lumesulavetega ja suuremate vihmavalingute ajal, mil tuleks veenduda, ega kaevu pole sattunud reostunud pinnavett. Kui vett ei ole pikemat aega tarvitatud, näiteks suvekodusse tulles, võiks lasta veel kraanist voolata, kuni sealt tuleb külm ja värske vesi. Salvkaevu puhul tasub kontrollida, ega sinna ei ole sattunud puuoksi ja lehti või mõni lind-loom talvel ära uppunud.

EVELi inseneeria nõuniku Lauri Lagle sõnul võivad veekvaliteedile kehvasti mõjuda ka veefiltrid, kuid selle peale ei oska inimesed ise pahatihti tulla. „Nagu kogu meie elukeskkond, ei ole ka vesi kunagi täielikult bakterivaba. Kui veefiltreid regulaarselt ei vahetata ja eriti juhul, kui vesi jääb talveperioodil torustikku pikaks ajaks seisma, loob see ideaalse kasvukeskkonna bakteritele,“ selgitas Lagle.

„Kui veeanalüüsid on korras, võiks kaaluda üldse veefiltrist loobumist. Aga kui see pole mingil põhjusel võimalik, tuleb filtreid vahetada täpselt kasutusjuhendis ette nähtud intervalli järgi,“ soovitas Lagle. „Ka vana torustik ise võib olla põhjuseks, miks bakterid hakkavad vohama ja sel juhul on võimalik tellida torustiku puhastamise teenus.“

Kõige rohkem oleneb põhjavee kvaliteet piirkonna eripärast ja elukeskkonnast, näiteks sellest, kas lähiümbruses on tööstusi, karjafarme või põllumaid, kus kasutatakse palju kemikaale, mis võivad kaevu sattuda. Põhjavett mõjutavad kindlasti lähedal asuvad kaevandused ja karjäärid – näiteks oli Terviseameti poolt läbi viidud kaevude seire uuringu kohaselt 2014. aastal Ida-Virumaal vaid 54,8% kaevudest puhtad ja joogiks kõlbulikud, mis on tõenäoliselt ka kõige ohustatum piirkond Eestis.

Probleemide korral saab kaevusid puhastada ja desinfitseerida, mida on hea teha just suvel kuivaperioodil. Selleks tuleb pöörduda vastavate spetsialistide poole ja teenus tellida.

Veeanalüüse saab tellida näiteks suurematest vee-ettevõtetest Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis või Terviseameti kodulehe kaudu: http://www.terviseamet.ee/laborid/analueueside-tellimine.html.

Oluline on silmas pidada, et veeproovi võtja oleks atesteeritud ja labor akrediteeritud. Valesti võetud ja uuritud veeproov võib kasu asemel tuua kahju.

Eesti Vee-ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 46 vee-ettevõtet ja 27 vee-alaga seotud ettevõtet.

 

Täiendav informatsioon:

Vahur Tarkmees, EVELi tegevdirektor

Tel: +372 530 92 153; e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

Silvia Kübar, Powerhouse kommunikatsioonibüroo

Tel: +372 5626 9336

Veearvesti (ei mehaaniline, ultrahelil vm tüüp) ei tekita mitte mingisuguseid komplikat-
sioone
teistes veesüsteemidega ühendatud seadmete töös.
Pigem on siiski tegu seadme endaga. Kohila Maja OÜ annab veetöötlusjaamast võrku vett
kogu aeg ühesuguse survega ja see on meie väljundil täpselt 3 bar-i. Sõltuvalt tarbija
asukohast kõrgusmärgiliselt on surve tarbimispunktis kas siis veidi rohkem või väiksem.
Vastavalt asula tarbimisele võib veerõhk torustikus kõikuda, kuid mitte kunagi üle
tarbimispunkti nominaalrõhu. Veearvesti oma olemuselt on tegelikult toru, mille sisse on paigutatud mõõte andur ja
tagasivoolu kompensaator, veearvesti ei ole pump, mis veerõhku oleks suuteline tõstma.
Et, ehk kui Teie tarbimis punktis on rõhk enne arvestit 3 bar-i siis on rõhk ka pärast
arvestit 3 bar-i (ühendatud anumate reegel). Boileri ülerõhuklapi tilkumise taga võib peituda mitu probleemi; 1. Ülerõhuklapp ei vasta nõutud rõhule. 2. Termostaat on rikkis. Ei lülitu välja etteantud temperatuuril. jne Lahendus: Ei soovitaks Teil kohe boilerit välja vahetama hakata. Esmalt vaadake, kui kõrgeks
tõuseb boileris temperatuur hetkel, kui see kütmise lõpetab.
Mida kõrgem temperatuur seda suurem on paisumine ning sellest tulenev rõhk.
Kuna veemõdusõlmes on tagasilöögi klapp (vähemalt vastavalt kehtivatele nõuetele peab
see seal olema) ja ka boilerite ees on kahesüsteemne klapp (osadel eraldi) millest üks
osa töötab tagasilöögiklapina ja teine ülerõhuklapina, tõuseb just boileris endas rõhk,
kütmisest tuleneva mahupaisumise arvelt.
Üldiselt ei soovitata vett kütta enam kui 65-70 kraadi. Kontrollida termostaadi korrasolekut, kas ta lülitab kütte keha välja õigel temperatuuril?
Vajadusel vähendada kütte temperatuuri. Veel ühe lahendusena on võimalik paigaldada
boileri ja tagasilöögiklapi vahele kompensaartor. See on väike kuni 5 liitrine mahuti,
mis on täidetud õhuga ning amortiseerib sellised rõhu tõusud. Seega võime kinnitada Teile, et veearvestid, sõltumata nende tüübist ei tekita
veevõrgus mingeid rõhutõusu anomaaliaid.