pilt

Lõpetatud projektid

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (EL ÜF) toetusperioodi 2007-2013 järelejäänud vahenditest abirahastamiseks saime 2015.a. lõpus rahastusotsuse Sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) rahastustaotlusele „Kohila valla kaugloetavate veearvestite soetamine“. Toetusega soetati 792 kaugloetavat veearvestit, paigaldamiseks vajalikud torupikendused, lugemis- ja haldamisseadmed, tarkvara ja kasutajatugileping. Koos Kohila Maja OÜ omaosalusega kujunes projekti kogumaksumuseks 63 730,97 €, sellest EL ÜF toetus 50 457,66 €.

Uue põlvkonna nutikad veearvestid võimaldavad  vee-ettevõttel varasemast olulisemalt täpsemalt mõõta tarbitud veekoguseid, reageerida kiiremini veeleketele, torulõhkemistele ja samuti paremini auditeerida kasutatud ressursse – paraneb veevarustussüsteemi jätkusuutlikkus. Nende tööpõhimõte võimaldab salvestatud andmete automaatset edastamist ja kauglugemist raadioside teel „sõida mööda“ meetodil, mis on oluliselt mugavam ka tarbijatele: pole vaja enam igakuiselt andmeid edastada. Samuti vee-ettevõttel andmeid töödelda ning arveid genereerida.

 

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (EL ÜF) toetusperioodi 2007-2013 järelejäänud vahenditest abirahastamiseks saime 2015.a. lõpus rahastusotsuse Sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) rahastustaotlusele „Kohila ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemi hooldamise seadmete ja vahendite soetamine“. Toetusega soetati  projekti raames:

  1. Veetorustike lekete ja kanalisatsioonitorustike videouuringute süsteem. Nimetatud süsteemide abil on võimalik tuvastada tuvastada veetorustikes operatiivselt lekkekohti, et neid kiiresti ja efektiivselt likvideerida. Suuresti tänu lekete avastamise süsteemile õnnestus valla teeninduspiirkondade keskmine veekadu 2016.aastal viia 11%-lt 10%-ni.
  2. Kanalisatsioonitorustike videouuringute süsteem. Tänu selle süsteemi juurutamisele paranes tunduvalt isevoolsete kanalisatsioonitorustike hoolduse ja ennetava remondi tase ning majapidamiste omavoliliste kanalisatsiooniühenduste avastamine.

 Projekti käigus  täiustasime ka ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi kaugvalve ja -juhtimise ehk SCADA süsteemi, mille vahendusel  on nüüd visualiseeritud ja võimalik operatiivselt jälgida, analüüsida ja ka juhtida reovee- ning  puurkaev-pumplate ja veetöötlusjaamade tööd.

 

2014. aastal lõppes Kohila valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt. Projekti kogumaksumuseks kujunes 12 765 234 eurot, millest Euroopa Liidu toetus 10 160 423 eurot, abikõlbulik omaosalus 2 414 337 ja mitteabikõlbulik omaosalus 190 474 eurot.

Projekti väljundid:

Väljundi nimetus

kogus

ühik

Isevoolne kanalisatsioonitorustik

24 191

m

Survekanalisatsioonitorustik

9 663

m

Reoveepumplate arv

30

tk

Likvideeritud reoveepuhastite arve

2

tk

Reoveepuhastite arv

1

tk

Joogiveetorustik

29 491

m

Joogiveepumplate arv

6

tk

Joogiveetöötlusjaamade arv

3

tk

Puurkaevude arv

5

tk

Vee reservuaaride arv

1

tk

Veetorustike ost

937

m

 

2008.a. seisuga puudus 41% Kohila alevi elanikest võimalus liituda ühisveevärgiga ning 61% võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga. Projekti elluviimisega täideti eesmärk tagada kõigile Kohila reoveekogumisala tiheasustusala elanikele võimalus liituda nii ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniga. Kuna ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni rajatistesse suunatud investeeringud on tehtud peamiselt Ühtekuuluvusfondi vahenditest, on liitunute osakaalu kasv täies ulatuses tulenev käesolevast projektist. Projekti tulemina said Kohila alevikus täiendava liitumisvõimaluse: ühisveevärgiga 261 ja ühiskanalisatsiooniga 554 majapidamist. Projektieelselt oli Kohila alevi veevõrgus veekadu 27%. Projekti tulemusena on veekaod vähenenud 13%-ni (detsembris 2014). Infiltratsioon reoveetorustikesse oli 2008.a. ca 25%. Projekti tulemusena on infiltratsioon vähenenud 12%-ni (2014 aastal).

2011.a. alguses esitas Kohila Maja OÜ rahastustaotluse SA KIKi „Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks ning kaugküttevõrkude parendamine” II taotlusvooru, selleks et viia taastuvenergiaallikate toitele üle Kohila alevi katlamaja. Alles 2012. aasta septembris, pärast seda kui Eesti Vabariik oli sõlminud Austria Vabariigiga CO2 kvoodimüügi lepingu,  saime positiivse otsuse, et meie projekti rahastatakse 50% ulatuses projekti abikõlbulikest kulutustest. Projekti abikõlbulike kulutuste kogusumma on 1 020 030 eurot.

Omaosaluse 50% katab Kohila soojamajanduse operaatorfirma SW Energia OÜ, kellele 08.09.2009.a. sõlmitud rendilepingu kohaselt on Kohila alevi soojamajandus antud rendile. Sellekohane kolmepoolne (SA KIK, SW Energia OÜ ja Kohila Maja OÜ) leping  projekti elluviimiseks ja rahastamiseks sõlmiti 2012.aasta lõpul.

2014.aasta novembris valmiski lõpuks uus odavaima kütuseliigi, kõrge kasuteguri ja madalate hoolduskuludega hakkepuidukatlamaja võimsusega 3 MW. Olemasolev 4,5 MW võimsusega gaasikatlamaja jääb kasutusse reservkatlamajana.