Kohila Maja

Introduction

UUENDATUD! Veeteenuse hinnad muutuvad alates 1. juunist 2020

UUENDATUD! Veeteenuse hinnad muutuvad alates 1. juunist 2020

AMETLIK TEADE KOHILA MAJA OÜ KLIENTIDELE SEOSES VEETEENUSE UUE HINNA KEHTESTAMISE MUUTMISEST.

OÜ Kohila Maja, võttes arvesse koroonaviirusega COVID-19 seotud eriolukorraga kaasnevaid raskusi tuleb tarbijatele vastu ja määrab veeteenuse uue hinna kehtima hakkamise ajaks 1.06.2020 tühistades sellega varasemad 01.04.2020 avaldatud teated Raplamaa Sõnumites, Kohila Maja kodulehel ja Facebookis veeteenuse hinna kehtestamisest alates 01.05.2020.

Olge terved!
OÜ Kohila Maja juhatus

Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 141 lõikele 1 ja OÜ Kohila Maja nõukogu otsusele nr 2020-4 kehtestatakse uued veeteenuse hinnad alates 1. juunist 2020 alljärgnevalt*:

– tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 1,68 €/m3
– tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 1,86 €/m3
– tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 2,83 €/m3
– tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 3,18 €/m3

* Hinnad sisaldavad käibemaksu ja on kehtestatud vastavalt Konkurentsiameti otsusele 30.03.2020 nr 9 3/2020 001.

Veeteenuse hinnast ja selle muutusest pikemalt

Veeteenuse hinnatõus on vastutustundliku vee-ettevõtte majandamise objektiivne reaalsus. Tegemist on elutähtsa teenusega, mis peab olema inimese tervisele ohutu, keskkonnasäästlik ja toimepidev. Veehind peab olema kujundatud  selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tegevuskulude katmine, investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK)  süsteemide kestlikkuse tagamiseks, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, taristu arendamine ÜVK kava alusel ning põhjendatud tulukus. Iseäranis kriisiolukordades peab vee-ettevõte olema üks tugevamaid lülisid ühiskonna toimimise ahelas.

Vee-ettevõtte majandamise alustalaks on kvaliteetse teenuse tagamine ja seega ennekõike  probleemide ja kahjude ennetamine. Veehind on kulupõhine, mille põhikomponentideks on:

  • tegevuskulud:
    • seadmete korrapärane hooldus, et nad kauem kestaks (st investeeringute efektiivsus). Olemasolev ÜVK taristu Kohilas on küll suhteliselt uus aga siiski juba peatselt 10 aastat kasutuses olnud ja vajab üha suuremat korrapärast hoolt ja remonti;
    • masinate, seadmete, protsesside majandamine ja juhtimine liigub üha enam mehhaaniliselt tasemelt automaatika ja elektroonika valdkonda. Tehnoloogia  kaasajastamine ja personali teadmiste, oskuste täiendamine peab vastama   karmistuvate joogivee ja keskkonnanõuete täitmisele. Tuleb avatud silmadega vaadata ringi nii Eestis kui välismaal. Vee-ettevõtte spetsialistid peavad olema oma ala professionaalid, motiveeritud, ambitsioonikad ja usaldusväärsed. Nende vajaduste saavutamiseks ja hoidmiseks peab Kohila Maja tööandjana olema tööjõuturul konkurentsivõimeline arvestades Harjumaa ja Tallinna palgataset. Seega pole tööjõukulud täies ulatuses ettevõtte enda kontrollida, arvestada tuleb ettevõtluskeskkonnaga ja kulude kasv sotsiaalselt vastutustundlikus ettevõttes on põhjendatud;
  • kapitalikulud:
    • Kohila vald koos Kohila Majaga on teinud ja tegemas mahukaid investeeringuid taristu uuendamiseks ja rajamiseks. Täiesti uue piirkonnana ehitatakse välja ÜVK Aespa alevikus ja Vilivere külas. Ettevõtte teeninduspiirkond ja taristu kasvab pea kaks korda. Kohila Maja investeerib uude ÜVK taristusse 2,11 miljonit eurot,  sellest laenuna 1,77 miljonit. Kohila vald investeerib 1,44 miljonit eurot.  Veehinna kasvuga tagatakse rajatiste jätkusuutlikkus ja laenuteenindus. Riigiabita, mille osakaal on Aespa-Vilivere projektis 85%, poleks sellises mahus ÜVK arendused võimalikud;
  • põhjendatud tulukus (ärikasum):
    • teenuse hind sisaldab Konkurentsiameti poolt lubatud määral kasumit, mis on ettevõtte arendustegevuseks hädavajalik. Kuna investeeringute maht on väga suur, siis veehinna tõusu leevendamiseks on Kohila Maja veehinda arvestanud kasumit lubatud määrast vähem.

Kas uus veeteenuse hind on põhjendatud, objektiivne, läbipaistev ja tarbijale taskukohane?

Jah. Kohila Maja kui veeteenuse osutamiseks ainuõigust omava ettevõtja hinnakujundus on Konkurentsiameti valvsa kontrolli all. Uue veehinna ametliku kooskõlastusmenetlusega alustati  detsembris 2019 vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele ning Konkurentsiameti metoodikale. Kuluarvestuspõhimõtted on määratletud,  objektiivselt põhjendatud ja läbipaistvad. Veehind ja selle muutuse dünaamika arvestab nii tarbija, vee-ettevõtte kui omavalitsuse huvidega. Huvide tasakaalu mõõdupuuks on teenuse kvaliteet, jätkusuutlikkus ja taskukohasus. Põhjendamatult madal hind suurendab tervise, keskkonna ja toimepidevuse riske.

Veeteenuse taskukohasuse peamiseks näitajaks on teenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust. Normaalseks peetakse 2,5%. OECD – Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni soovitusel ei tohiks näitaja ületada 4%. Kohila piirkonnas oli  taskukohasuse näitaja 2016 aastal 1,4%, käesoleval aastal pärast uue hinna rakendumist 1,3% ja aastaks 2024 on prognoositud 1,5%. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kui Kohila Maja suurim laenuandja on tingimuseks seadnud, et veehinna taskukohasuse näitaja peab olema  vähemalt 1,5 %. See on tõenduseks, et veehinda ei hoita põhjendamatult madalana, mis seab ohtu ettevõtte laenuteeninduse võimekuse. Oluline on seegi, et ettevõte vabaneks samm-sammult toetussõltuvusest ja suudaks iseseisvamalt majandada. Peab arvestama tõsiasja, et riigiabi vee-ettevõtetele väheneb.

Veehinna tõusuga kaasnevat kulu perekonna rahakotile ilmestab järgmine näide. Nelja liikmeline perekond, kes tarbib kuus keskmiselt 8 m3 vett, tasus vee- ja kanalisatsiooni teenuse eest kokku 30 eurot, siis pärast hinnatõusu on samas mahus teenuse maksumuseks 36 eurot kuus. Seega tuleb iga kuu maksta teenuse eest 6 eurot varasemast enam. Kas teenus on odav või kallis on subjektiivne hinnang, küll aga on hind objektiivselt võttes põhjendatud ja taskukohane.

Veehinna tõusu mõju asutustele ja ettevõtetele on raskem hinnata. See oleneb kui suur on veekulu teenuse või toote omahinnas ja kui palju see mõjutab ettevõtte konkurentsivõimet. Kohila vallas pole ettevõtteid, kelle toote või teenuse peamiseks kulukomponendiks on vesi. Kohila Maja suurim klient on Kohila Lindström (endise ärinimega Tallinna Pesumaja OÜ). On tõsiasi, et tänu suurtarbijale on veehind taskukohasem ka kodutarbijatele olles kogu ÜVK taristu tõhusamale majandamisele  suureks toeks. Seega ettevõtluskeskkonna soodustamine ja arendamine Kohilas on äärmiselt oluline ka veehinna sotsiaalsest vaatevinklist.

Veehinnakasvu oleme kavandanud 3-4 aastase sammuna. Kui käesolevale eelnes hinnatõus  2016 aastal, siis järgmist hinnatõusu kavandame hiljemalt 2024. Kohila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027 finantsanalüüsis on veehinna kasvuprognoos kajastatud. Kui Aespa-Vilivere elanikud ühinevad veevärgiga aktiivselt, siis on mingil perioodil võimalik ka veehinna langus. Oleneb tarbimise mahtude tõusust teatud perioodil.

Loodan, et suutsin piisavalt veenvalt selgitada, miks veehinna tõusu tuleks suhtuda mõistvalt ja vastutustundlikult. Kohila Maja on Kohila valla tarbijate teenistuses ja parim viis selleks on kvaliteetse teenuse kestlik osutamine ja taristu ning ressursside hoidmine ka tulevastele põlvedele. Ikka tervislikuma ja puhtama elukeskkonna nimel.

Vahur Tarkmees
OÜ Kohila Maja juhataja

Kokkuvõttev esitlus veeteenuse hindadest on saadaval SIIN
Olulisemad küsimused ja vastused on saadaval SIIN
Allar Haljasorg on Kohila Maja OÜ nõukogu esimees.