On loomulik, et kraanivesi on kättesaadav 24/7. Ometigi tuleb ette olukordi, kui veevärgist ei tule vett. Heal juhul on tegemist plaanilise katkestusega, millest vee-ettevõte teavitab ette aga juhtub ka avariisid. Kõige sagedasemad on elektrikatkestustest tingitud veevarustuse häired, mis võivad kujuneda kriisiolukorraks, oleneb kestvusest ja kui suurel alal katkestus on. Seetõttu peab kriisiks ka igaüks ise valmistuma. Majapidamises võiks olla veevaru, millest jätkub vähemalt paari päeva joogiks ning söögitegemiseks. Varem varutud kraanivesi seisab puhtas, suletud anumas, mis on pimedamas-jahedamas kohas majapidamises, olenevalt oludest kaua. Kui vesi on selge, läbipaistev, kõrvalise maitseta, siis võib seda julgelt joogiks ning söögitegemiseks kasutada. Kui tekib kahtlusi, siis tuleks tarbida vett keedetuna. Kui tülikas pole, võiks veevarusid vahepeal tarbides uuendada.
Enamasti külades üldkasutatavat kaevu pole, mis töötaks elektrita. Samas võiks see olla kogukonnale mõtteaineks ja arutamiseks, kas tasuks selle rajamine ära. Või oleks lihtsam leida kogukonnast juba olemasolev kaev, mille omanikuga on varem tehtud kokkulepe kui kriisiolukord tekib, siis võib kaevule vett varuma tulla. Soovitan kogukonnaga arutada, millised oleksid võimalused, sest kui kriisiolukord läheb väga pikaks, on paremas olukorras need, kes on ise midagi varem ettevõtnud. Ühisveevärgist tulevale kraaniveele ei peaks täispanust tõsises kriisis panema.
Näiteks võiks kodus aga miks mitte ka asutuses, lasteaias olla kanistrites varutud paarsada liitrit kraanivett. Siis on veevarust suur abi. Jagub tualetipottigi paksema kraami hädapäraseks allaloputamiseks.
Riik on koostanud käitumisjuhised kriisiolukordadeks, kuidas valmistuda koos pere ja kogukonnaga. Soovitame tutvuda ja aegajalt meelde tuletada ning kogukonnas levitada aga ka ühiselt arutada. Need leiate SIIT