Üldised tehnilised tingimused projekteerimis-ehitustöödeks

Alljärgnevalt on esitatud üldised tehnilised tingimused projekteerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks.
Endale sobiva peatüki lugemiseks vajutage peatüki pealkirjale või paremal asuvale noolele.

Tingimusi on täpsustatud: 30.01.2024 (peatükid 10 ja 14)

(vee-ettevõtte jätab endale õiguse tagasiulatuvalt nõuda täiendatud tehniliste tingimuste täitmist lekete, reostusohu jms ilmnemisel (nt isetühjeneva maakraani rike)

1. Üldised nõuded ehitustööde läbiviimiseks

1.1 Teavitamine
1.1.1 Iga ehitusplatsi osa (torustikutööde kaeviku) vahetusse lähedusse (kaeviku piirdele) tuleb paigaldada hiljemalt ehitustööde alustamise päeval objekti teabetahvel. Teabetahvel peab olema plastist või metallist alusel, selle miinimummõõtmed on 800 mm (b) x 600 mm (h) ning sellel peab olema järgmine info:
• Tellija logo;
• Ehitusloa ja muude asjakohaste lubade (kaevetööde luba vms) numbrid;
• Tellija (ja tellija esindaja) – kontaktid;
• Töölõigu nimetus ning lõigu ehitustööde algus- ja lõppkuupäev;
• Töövõtja ja objektijuht – kontaktid;
• Projekteerija ja esindaja – kontaktid;
• Omanikujärelevalve (insener) ja esindaja – kontaktid;
• Alltöövõtja (kui töid teostab alltöövõtja) – kontaktid;
• Liikluskorralduse eest vastutav isik – kontaktid.
1.1.2 Kohalduvad Ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse õigusaktide nõuded.
1.1.3 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest:
• Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest tellija poolt määratavas ajalehes 1-2 nädalat enne ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja tänavalõikudest;
• Samuti tuleb vastav info edastada vähemalt kord nädalas tellija poolt määratavatele isikutele kohalikus omavalitsuses info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel;
• Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms.

1.2 Hoonete, rajatiste, kõrghaljastuse jne kaitsmine:
1.2.1 Töövõtja vastutab, et kogu ehitusplatsil või selle läheduses asuv tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara säiliks ja oleks kaitstud töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud.
1.2.2 Juhul, kui esineb põhjendatud kaebusi töövõtja poolt teostatavate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude rahuldamisega seotud kulud.
1.2.3 Sellised objektid, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid jne, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada, kui see on tööde teostamiseks möödapääsmatu. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja tellijaga leida objektile uus sobiv asukoht.
1.2.4 Enne vastuvõtuakti väljastamist peab töövõtja esitama piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on lahendatud.
1.2.5 Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest.

1.3 Hoonete ja rajatiste kahjustamise vältimise abinõud:
1.3.1 Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt vibratsiooni tekitavaid seadmeid (s.h. tuleb vältida külmunud pinnase purustamist hüdrovasaratega hoone vahetus läheduses); torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb vajadusel toestada. Ilma hoone omaniku kirjaliku nõusolekuta pole lubatud hoonetega paralleelselt kulgevate torustike projekteerimine ja paigaldamine hoonele lähemale kui torustiku paigaldussügavus + 2 m.
1.3.2 Ehituseelse olukorra fikseerimine fotodel ja skeemidel:
• Enne ehitustööde alustamist peab töövõtja omal kulul fikseerima ehituseelse olukorra fotodel ning skeemidel. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja – pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse tellijale digitaalselt tellijaga kokkulepitaval andmekandjal;
• Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist;
• Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena likvideeritakse olemasolev teekatte serv;
• Enne kaevetöid ja teekatte freesimist/lammutamist fikseeritakse teekatte laiused aktiga, mille allkirjastavad tellija ja omanikujärelevalve;
• Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari antakse üle tellijale. Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid tellija esindaja.
1.3.3 Kõrghaljastuse kaitsmine
• Torustike projekteerimisel ja rajamisel tuleb need paigutada kõrghaljastusest piisavalt kaugele, et vältida juurte vigastamist. Kaevikusse ulatuvad puujuured tuleb lahti saagida. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega, mis võimaluse korral (olenevalt võrast) peab ulatuma 3 m kõrgusele maapinnast. Oksad, mis jäävad tööde käigus vältimatult ette või on juba saanud tööde tegemisel kahjustada, tuleb korralikult maha saagida ja saetud koht töödelda mädaniku vastase vahendiga;
• Säilitada võimalikult palju elujõulist kõrghaljastust. Asendiplaanil näidata säilitavad ja likvideeritavad puud, olemasolevad, rekonstrueeritavad, projekteeritavad ja likvideeritavad rajatised jne;
• Haljastust võib likvideerida ainult tellijaga eelnevalt kooskõlastades. Puude kasutuse otsustab maaomanik. Oksad ja raiejäätmed käitleb;
• Juhul, kui tööde käigus likvideeritakse puu või põõsas, mida tööde aluseks olev projekt ei näita likvideeritavana või kahjustatakse seda sellisel määral, et puu või põõsas pärast ehitustöid kuivab, peab töövõtja omal kulul selle puu või põõsa asendama samaliigilise taimega. Puu asendamisel peab asenduspuuks olema vähemalt 2 m kõrgune (maapealse osa kõrgus) ühtlaselt arenenud võraga istik. Töövõtja peab asendatavate puuliikide loetelu eelnevalt kooskõlastama tellijaga.

2. Liikluskorraldus

2.1 Üldnõuded
2.1.1 Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on rangelt keelatud.
2.1.2 Liikluse organiseerimisel, liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ja liikluse osalisel või täielikul sulgemisel tuleb järgida ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktide ning kohaliku omavalitsuse nõudeid.
2.1.3 Kõik liikluskorraldusega seotud kulud kannab töövõtja.
2.1.4 Töövõtja on kohustatud täitma tee omaniku ettekirjutusi liikluskorralduse muutmise kohta. Vajadusel võib liikluskorraldust muuta või korrastada ka tee omanik, teavitades sellest töövõtja liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavat isikut.
2.1.5 Tegevused riigimaanteedel tuleb kooskõlastada vastava Maanteeameti allasutusega.

2.2 Liikluskorraldusvahendid
2.2.1 Kõik liikluskorraldusvahendid peavad vastama ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktidele ning liikluskorraldusvahendite kohta nõudeid sätestavatele standarditele. Liikluskorraldusvahendid peavad olema puhtad, defektideta, selgelt loetavad ning kinnitatud stabiilsetele tugevatele alustele. Töövõtja peab pidevalt (s.h. nädalavahetustel, riiklikel pühadel) tagama liikluskorraldusvahendite korrashoiu ning kaotsimineku korral nende asendamise. Liikluse taasavamisel või ümberkorraldamisel tuleb sulgemist ja ümbersõitu tähistavad liikluskorraldusvahendid koheselt eemaldada või ümber paigutada ning liikluse sulgemise ajaks eemaldatud või kinnikaetud liikluskorraldusvahendid ennistada.
2.2.2 Juhul, kui töövälisel ajal kehtib erinev liikluskorraldus (nt on töö ajal suletud tänavalõik töövälisel ajal liikluseks avatud), tuleb tööpäeva lõppedes kõik mittevajalikud liikluskorraldusvahendid eemaldada nii, et need ei takistaks liiklust, et neid ei oleks võimalik kõrvalistel isikutel kasutada omavoliliseks liikluskorralduse muutmiseks ning et nende mittekehtivus liikluskorraldusvahendina oleks üheselt arusaadav.
2.2.3 Juhul, kui tänav on osaliselt liikluseks avatud (nt ühistranspordile või kohalikele elanikele), peab see üheselt selguma liikluskorraldusvahenditelt (nt kasutades sissesõitu keelaval liiklusmärgil vastavat lisatahvlit).
2.2.4 Ümbersõidu trass peab olema vastavate suunaviitadega tähistatud mõlemas sõidusuunas kogu ulatuses.

2.3 Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik
2.3.1 Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku (peab olema üks isik, sõltumata alltöövõtjate kasutamisest ja nende arvust), kirjalikult teatama tellijale ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, loetakse liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavaks isikuks töövõtja esindaja.

2.4 Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
2.4.1 kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
2.4.2 puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;
2.4.3 esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti.

2.5 Liikluse taasavamine
2.5.1 Teed/tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus maapinnani täidetud, liikluseks avatavalt teelõigult on eemaldatud kõik ehitusmaterjalid ja jäätmed ning tagatud on vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused.
2.5.2 Pärast ehitustööde lõpetamist peab töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.

2.6 Nõuded töövõtja poolt suletud tee hooldamisele
2.6.1 Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ei jääks avatuks enam kui 10 m teega paralleelselt kulgevat kaevikut. Teega risti olevad ja kõnniteedel olevad kaevikud tuleb ööseks täita.
2.6.2 Ehitusmaterjale, ehitusmasinaid jne ei tohi pärast tööaega jätta teele väljapoole piirdega eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel ning väljasõitudel kinnistutelt teele), ilma sobivate liikluskorralduslike meetmeteta.
2.6.3 Liikluseks suletud teel peab töövõtja korraldama tee puhastamise (iga tööpäeva lõpus) ja kastmise (vastavalt vajadusele, vältimaks tolmu levikut naaberkinnistutele jne). Talvisel ajal peab töövõtja korraldama ehitustööde tegemise nii, et tee oleks vaba takistustest, mis segavad lume- ja jäätõrjetöid. Töövõtja poolt liikluseks suletud teelõikudel peab töövõtja ise omal kulul korraldama lume- ja libedusetõrjetöid (s.h. kõnniteedel) vastavalt Maanteeameti või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetele.

3. Ehitusplatsi ohutus ja korrashoid

3.1 Üldnõuded
3.1.1 Töövõtja peab tagama ehitustegevuse ohutuse nii töövõtja personalile kui kolmandatele isikule ja keskkonnale.

3.2 Nõuded ehitusplatsi piiramisele
3.2.1 Kõik ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1 500 mm kõrgusega stabiilset ja ehitusplatsi või selle osa katkematult ümbritsevat metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega.
3.2.2 Piireteks ei loeta ehitusmasinaid, puistematerjalide või pinnase hunnikuid, ladustatud ehitusmaterjale jms.
3.2.3 Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h. nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema tellija poolt heaks kiidetud.
3.2.4 Piirded peavad olema ohtlikesse kohtadesse (kaevikute ümber jne) paigaldatud ka tööde katkestamisel keset tööpäeva (lõuna ajal jms). Töövõtja personali viibimine ehitusplatsil või selle läheduses tööde katkestamise perioodil ei vabasta töövõtjat ohtlike kohtade piiretega piiramise kohustusest.

3.3 Ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid
3.3.1 Töövõtja on vastutav tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest.
3.3.2 Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi ehitusplatsile ladustada üleliigsetes kogustes.
3.3.3 Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.
3.3.4 Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada tellija ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel.
3.3.5 Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad liiklusalad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada.
3.3.6 Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
3.3.7 Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustikutööde ehitusplatsil või selle vahetus läheduses puistematerjale (liiv, kruus, killustik) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul.
3.3.8 Kuni lõpliku katte taastamiseni peab töövõtja tolmamise vähendamiseks vajadusel kaevejälge kastma.
3.3.9 Tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnas tuleb ehitusplatsilt koheselt ära vedada ning ladustada tellija tingimustes ettenähtud kohta või utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.
3.3.10 Juhul, kui tulenevalt ladustatava täitematerjali või väljakaevatud pinnase eripärast, ilmastikutingimustest vms. tekib reostus või reostusoht ja/või ümberkaudsete elanike häirimine (tolm, pori jne), on tellijal õigus seada täiendavaid piiranguid täitematerjali või väljakaevatud pinnase ladustamise koha ja kestuse suhtes.

4. Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine

4.1 Töövõtja peab vältima keskkonnareostuse ohu tekkimist. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning tellija nõudel esitada seda tõendavad dokumendid.
4.2 Töövõtja peab ise leidma tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnase ladustamiseks sobiva ala. Ladustamisplatside puhtus peale olema tagatud ehitustööde ajal ja peale tööde lõppu. Asfaltplatse tuleb puhastada harjamise ja ka survepesuga.
4.3 Kõikide pinnase vahe- või lõppladustuspaikade puhul kuulub töövõtja kohustuste hulka juurdepääsude rajamine, hooldamine ja hilisem likvideerimine (kui ala valdajaga ei lepita kokku teisiti), pinnase transport, planeerimine, tasandamine, ladustustasu maksmine (selle olemasolul). Vaheladustuspaikade puhul peab töövõtja enne ladustuspaiga kasutuselevõttu fikseerima ala olukorra ning pärast ala kasutuse lõpetamist taastama endise seisundi. Tellija ei taga ülalnimetatud ladustuspaikade ligipääsetavust. Juhul, kui ilmastikutingimustest tulenevalt vms põhjustel ei ole lõppladustusala mingil perioodil ligipääsetav või kasutatav, peab töövõtja omal kulul organiseerima pinnase vaheladustamise.
4.4 Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.
4.5 Töövõtja on vastutav selle eest, et pinnase ladustuspaika ei satu reostunud pinnast, ehitusjäätmeid, asfalditükke jm materjale, mille käitlemiseks on erinõuded. Juhul, kui eeltoodud nõude eiramine toob kaasa trahvi või sunniraha määramise ladustusala valdajale, peab need tasuma töövõtja.
4.6 Reoveetorustike rekonstrueerimisel tuleb vältida reovee sattumist pinnasesse. Reovee sademeveekanalisatsiooni või veekogusse juhtimine on keelatud. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite vms tühjendamisel tekkiva reovee peab töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma purgimistasu.
4.7 Keskkonnareostuse tekkimisel peab töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit ja tellijat.

5. Tehnovõrgud

5.1 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused
5.1.1 Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb töövõtjal esitada tellijale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult vee-ettevõte või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse tellija poolt määrataval moel töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises postkastidesse, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale.
5.1.2 Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate (õppeasutused, kauplused, toitlustusasutused, tehnoloogilises protsessis vett kasutavad ettevõtted jmt) teenuse katkestamine ning teavitamine peab toimuma kirjalikult ja allkirja vastu.
5.1.3 Torustike asendamisel või ümberühendamisel on lubatud tavatarbijatel katkestada veega varustamine ehitustegevusest mõjustatud tööde piirkonnaga külgnevatele kinnistutele maksimaalselt 8 tunniks. Juhul, kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab töövõtja ehitama välja ajutise veevarustustorustiku. Tagada veetarbimine olemasolevas mahus ja survel. Ajutise veetarbimise lahendus esitada kooskõlastamiseks torustike ja puurkaevude rekonstrueerimise tööprojektides.
5.1.4 Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb töövõtja poolt iga sellise tarbija esindajaga täiendavalt kirjalikult kooskõlastada. Tööde planeerimisel tuleb sesoonse tegevusega objektide (nt õppeasutused) veekatkestused võimalusel planeerida aega, mil seal aktiivset tegevust ei toimu.
5.1.5 Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse katkestamisega ning töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või -pumpamise tellijaga kooskõlastatud meetodil.
5.1.6 Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla minimaalselt 200 mm sügavusele. Talvel peab suurema paigaldussügavuse abil olema välditud ajutiste torustike külmumine või tuleb torustikud kaitsta täiendava soojustusega.

5.2 Veekasutus
5.2.1 Töövõtja tagab ajutise veevarustuse (ehituslikel eesmärkidel, hügieeni otstarbel, torustike läbipesuks ja katsetamiseks) objektil ja katab kõik sellega seonduvad kulud. Vee võtmisel ühisveevärgist korraldab töövõtja omal kulul ja tellijaga kokkulepitud viisil vee mõõtmise ja tasub vee eest ühisveevärgi operaatorile vastavalt kehtivale hinnakirjale.
5.2.2 Minimaalne arvutuslik veekogus torustiku läbipesuks, mille eest töövõtja läbipesuvee võtmisel ühisveevärgist tasub, on kolmekordne läbipestava torustiku maht.

5.3 Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste elementide üleandmine tellijale ja utiliseerimine
5.3.1 Enne iga olemasoleva vee- või kanalisatsioonirajatise lammutamist või rekonstrueerimist viiakse tellija ja töövõtja poolt läbi rajatise ülevaatus ning fikseeritakse kahepoolse aktiga nende materjalide ja seadmete loetelu, mis tuleb demonteerida ning tellijale üle anda, samuti üleantavate materjalide ja seadmete kogused ning demonteerimiseelne olukord.
5.3.2 Juhul, kui tellija ei määra ülevaatusel teisiti (kas järgnevas toodud loetelu laiendades või piirates), kuuluvad demonteerimisele ja tellijale üleandmisele kõik olemasolevad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide osad (s.h. väljakaevatud torud, kaevude luugid ja luugiraamid, sulgarmatuur, pumbad, veepuhastusseadmed, sagedusmuundurid jm elektri- ning automaatikapaigaldise elemendid).
5.3.3 Töövõtja on kohustatud üleandmisele kuuluvad materjalid ja seadmed demonteerima ettevaatlikult ning nende kahjustamist vältivaid töömeetodeid kasutades.
5.3.4 Töövõtja on kohustatud säilitama üleandmisele kuuluvaid materjale ja seadmeid kuni tellija allkirja vastu üleandmiseni tellija poolt määratavas kohas. Juhul, kui üleandmisele kuuluvaid materjale või seadmeid kahjustatakse töövõtja poolt (s.h. tulenevalt säilitamisest selleks mitteettenähtud tingimustes), kohustub töövõtja kompenseerima tellijale tekitatud kahjud.
5.3.5 Kõik need materjalid ja seadmed, mis ei kuulu tellijale üleandmisele, tuleb töövõtjal utiliseerida legaalsel viisil ning omal kulul, esitades tellija nõudel seda tõendavad dokumendid.

5.4 Elektrivõrguga liitumine või liitumispunkti rekonstrueerimine, elektrienergia eest tasumine
5.4.1 Töövõtja ülesandeks on korraldada kõik toimingud liitumispunktide rajamise korral või ümberehituse vajaduse korral.
5.4.2 Liitumispunkti ümberehituse maksumuse elektrivõrguettevõtte poolt esitatavate arvete alusel tasub elektrivõrguettevõttele töövõtja.
5.4.3 Liitumispunkt tuleb ümber ehitada, kui olemasolev liitumispunkt asub lammutamisele kuuluvas ehitises, olemasolev liitumispunkt ei vasta seadusandluses või võrguettevõtte tingimustes toodud nõuetele, rekonstrueeritaval vee- või kanalisatsioonirajatisel puudub eraldi liitumispunkt või liitumispunkti kaitsme nimivoolu on otstarbekas vähendada.
5.4.4 Rekonstrueeritavate (s.h. juhul kui rekonstrueerimiseks rajatakse uus ehitis olemasoleva lähedale ja olemasolev likvideeritakse) joogivee- ja kanalisatsioonirajatiste elektrienergia eest tasub rekonstrueerimistööde perioodil (alates olemasoleva rajatise tööst väljalülitamisest kuni rekonstrueerimistööde käigus rajatud rajatisele Vastuvõtuakti väljastamiseni) töövõtja. Tasumine toimub olemasolevate elektrivõrguga liitumiste puhul tellija poolt esitatava arve alusel.

5.5 Kaevikust väljapumbatava vee ärajuhtimine
5.5.1 Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel reovee- või sadeveekanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste nendesse süsteemidesse sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada. Juhul, kui eelnevat nõuet eiratakse, settemahuti on ebapiisava suurusega või seda ei tühjendata settest piisava sagedusega ning reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi satub pinnaseosakesi sisaldavat vett, peab töövõtja omal kulul täies ulatuses puhastama reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi, kuhu pinnast kandus. Puhastamisel lõhutud või muul moel rikutud reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi elemendid (s.h. truubid, kraavipõhjad jne) taastab töövõtja omal kulul.
5.5.2 Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab töövõtja.

5.6 Kaablite kaitsmine, torusse paigaldamine jm kaablitega seotud toimingud
5.6.1 Tööd elektri- ja telekommunikatsioonirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi.
5.6.2 Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi ja kasutades meetodeid, mis väldivad kaabli purunemist. See nõue kehtib ka tööde teostamisel talvel, külmunud pinnase korral.
5.6.3 Torustike ristumisel elektri- või telekommunikatsioonikaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga, mis ulatub kummalegi poole kaevikut äärmise vee- või kanalisatsioonitorustiku välispinnast minimaalselt 1 m ulatuses.

5.7 Ligipääs tehnovõrkudele
5.7.1 Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, elektrikilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.

5.8 Kultuurimälestistest tulenevad piirangud
5.8.1 Tööde projekteerimisel ja teostamisel Muinsuskaitse aladel tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt tingimused.
5.8.2 Projektide koostamisel tuleb kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid koos nimetuse ja registrinumbriga kanda asendiplaanidele. Projektid tuleb tööde tegemise loa saamiseks kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
5.8.3 Arheoloogilise järelevalve teostamise kulud katab töövõtja.

5.9 Riigimaanteedest tulenevad piirangud
5.9.1 Tööde projekteerimisel ja teostamisel tuleb taotleda Maanteeametilt tingimused.

5.10 Looduskaitsealadest tulenevad piirangud
5.10.1 Tööde projekteerimisel ja teostamisel tuleb jälgida tööde piirkonnas olevaid võimalike looduskaitsealadest tulenevaid piiranguid.

6. Uuringud

6.1 Topo-geodeetiline uuring, kus lisaks joonistel toodud ruumikujudele ja atribuutandmetele tuleb seostatud atribuutandmed esitada ka eraldi tabelifailina.
6.1.1 Topo-geodeetiline uuring tuleb läbi viia töövõtjal vastavalt ehitusseadustikule ja planeerimisseadusele ning nende rakendusaktidele.
6.1.2 Topo-geodeetiline uuringut on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja kutset omavatel isikutel või ettevõtetel.
6.1.3 Projekteerimise alusena kasutatav topo-geodeetiline alusplaan peab olema koostatud mõõtkavas M 1:500. Plaani loetavuse tagamiseks tuleb vajadusel alusplaani väljatrükil kasutada väljakandeid mõõtkavas M 1:200.
6.1.4 Uus koostatav alusplaan ei tohi põhineda aegunud või vigasel informatsioonil, mis on saadud varasematest geodeetilistest mõõdistus- ja uurimistöödest ning teostusmõõdistustest. Varasematest geodeetilistest töödest saadud info tõepärasus tuleb topo-geodeetiline uuringu teostajal looduses kontrollida.
6.1.5 Uurimistöö peavad hõlmama tänavaaladel minimaalselt ühe tänavapoole majade fassaadist kuni teise tänavapoole majade fassaadini (kusjuures majade fassaad koos nurgaga peab olema joonisel näidatud).
6.1.6 Uuritavat ala läbivate olemasolevate kommunikatsioonide parameetrite, sügavuste ja kallete kindlaksmääramiseks tuleb leida ja mõõdistada ka lähim mõõdistatavast alast väljaspool asuv kaev või kamber. Kommunikatsioonide uurimine hõlmab kõikide vajalike ettevalmistustööde tegemist – kaevude otsimine metalliotsijaga, kaevuluukide väljakaevamine pinnase alt, kaevude tühjakspumpamine ja puhastamine pinnasest ning prahist, lukustatud kaevude avamine jne.
6.1.7 Projekteerimise alusena kasutatav topo-geodeetiline alusplaan ja uurimistöö aruanne peavad olema kooskõlastatud kõikide uurimisalasse jäänud tehnovõrkude valdajatega ning olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele.
6.1.8 Koordinaatide süsteem: riiklik tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST 97.
6.1.9 Kõrguste süsteem: riiklik kõrgussüsteem BK77.

6.2 Ehitusgeoloogiline uuring
6.2.1 Töövõtja peab vajadusel läbi viima ehitusgeoloogilise uuringu, mis on vajalik projekteerimiseks ja tööde nõuetekohaseks teostamiseks ning olemasolevate teekatete konstruktsiooni kindlaks tegemiseks.
6.2.2 Ehitusgeoloogiline uuring tuleb läbi viia vastavalt ehitusseadustikule ja planeerimisseadusele ning selle rakendusaktidele.

6.3 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine
6.3.1 Töövõtja peab ehitusplatsil tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Ehitustööde tegemisest mõjutatud alal tuleb maapinnal asuvad geodeetilised märgid kaitsta paigutades nende kohale vähemalt 1m läbimõõduga kaevurõnga, mille kõrgus on vähemalt 60 cm. Geodeetiliste märkide täiendava kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.
6.3.2 Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetriapunktide jm) plaanilist ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid, polügonomeetriapunkte jm).
6.3.3 Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele töövõtja poolt ja tema kulul.
6.3.4 Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb töövõtjal taastada nende endises asukohas endisel kujul.

7. Projekteerimine

7.1 Üldist
7.1.1 Kõikide projekti raames rajatavate ja rekonstrueeritavate ehitiste projekteerimistööd kuuluvad lepingu mahtu ja moodustavad osa töövõtja kohustustest. Töövõtja on vastutav käsiraamatus või muudes lepingudokumentides, seadustes ja määrustes sätestatud ning kohaliku omavalitsuse ja/või tellija poolt nõutavate jooniste valmistamise eest. Projekteerimistööd tuleb teha kvalifitseeritud projekteerimisettevõtete poolt, kes omavad vajalikke kutsetunnistustega spetsialiste.
7.1.2 Kogu projektdokumentatsioon peab olema kirjalikult kooskõlastatud asjassepuutuvate tehnovõrkude valdajate, ametkondade, maaomanike ning kohaliku omavalitsuse poolt. Seejärel tuleb projektdokumentatsioon esitada koos kaaskirjaga tellijale läbivaatamiseks. Projektdokumentatsioonile kooskõlastuste hankimine ning selle läbivaatamine tellija poolt ei vabasta töövõtjat tema mistahes lepingust või seadusandlusest tulenevatest kohustustest või vastutusest.
7.1.3 Kõiki tellija tingimustes ja selle lisades toodud tehnilisi lahendusi, sealhulgas mõõtmeid, rajatiste tüüpe ja materjale, konstruktsioonilahendusi, torustike paigutust jne tuleb projekteerimistööde käigus järgida, v.a. juhul, kui tehniliste lahenduste muutmiseks on tellija väljastanud vastava juhise. Kõik tellija tingimustes esitatud nõuded materjalidele, töö kvaliteedile jne peavad kajastuma ka tööprojekti seletuskirjas, tagamaks nende nõudmiste kättesaadavuse ja arusaadavuse töölistele, alltöövõtjatele jne.
7.1.4 Projektdokumentatsioon tuleb koostada piisavalt varakult enne planeeritavat ehitustööde algust, hoidmaks ära ehitustööde viibimist heakskiidetud projektdokumentatsiooni puudumise tõttu. Töövõtja peab viima ennast kurssi projektide kooskõlastamise protseduuridega.
7.1.5 Tööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist fikseerida ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate instantsidega, tehnovõrkude valdajatega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava töö osa kohta tellija nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon. Juhul, kui ehitusloa taotlemise aluseks olevat projektdokumentatsiooni muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused (s.h. ehitusloa taotluses näidatud olulised tehnilised näitajad) ning kohalik omavalitsus tühistab eelnevalt väljastatud ehitusloa, peab töövõtja taotlema tellija volitusel ning omal kulul uue ehitusloa.
7.1.6 Projektdokumentatsiooni koostajad peavad olema kogu lepingu perioodi kestel tellija esimesel nõudmisel kättesaadavad nõupidamisteks, autorijärelevalveks ja projektdokumentatsiooni korrigeerimiseks/täiendamiseks selles esinevate vigade korral tellija nõudel ilma täiendava tasuta.
7.1.7 Vaatamata OÜ Kohila Maja poolt antud liitumisprojekti kooskõlastusest ja hiljem sellest ilmnenud vigadest on väljastatud Tehnilised Tingimused ja Üldised Tehnilised Tingimused ülimuslikud. Vigade ei vastuta vee-ettevõte. Puudused projektis ja ehituses tuleb viia vastavausse väljastatud tehniliste tingimustega.

7.2 Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja esitamisele
7.2.1 Projektdokumentatsioon peab olema koostatud ja vormistatud vastavalt ehitusseadustikule ja selle rakendusaktide nõuetele tööprojekti staadiumis. Lisaks kehtivad järgmised nõuded:
• värvilised joonised peavad olema üheselt arusaadavad ka mustvalge koopiana;
• ehitusplatsil kasutamise lihtsustamiseks on maksimaalne lubatav joonise formaat A3;
• pabereksemplar peab olema võimalikult vastupidav niiskusele, et tagada joonise säilimine nende kasutamisel ehitusplatsil.
• töövõtja peab paberkandjal projektdokumentatsiooni koostama ja üle andma järgmise eksemplaride arvu:
• kohalikule omavalitsusele esitatakse ehitusloa taotlus läbi ehitisregistri;
• tellijale projekti heakskiitmiseks 1 eks;
• Järelevalvele projekti heakskiitmiseks ja omanikujärelevalve tegemiseks 1 eks;
• ehitusplatsi kontoris min 1 eks (+vajalikud eksemplarid töövõtja ja alltöövõtja(te) vajaduseks);
• ehitus- ja kasutusluba taotletakse läbi ehitisregistri. Riigilõivu tasub taotleja kui ei ole kokkulepitud teisiti.
7.2.2 Lisaks tuleb projektdokumentatsioon esitada tellijale digitaalselt andmekandjal. Joonised tuleb esitada *.dwg formaadis, tekstid *.doc formaadis, tabelid *.xls formaadis, lisaks tuleb kogu materjal esitada *pdf formaadis. Digitaalselt esitava projektdokumentatsiooni koosseisus peavad olema kõik jooniste korrektseks kuvamiseks vajalikud referentsfailid, fondifailid, joonestiilid jne.

7.3 Projekteeritud eluiga
7.3.1 Konstruktsioonide, torustike, seadmete jne projekteeritud eluiga peab olema järgmine:
• Vee- ja kanalisatsioonitorustikud – 40 aastat;
• Kaablid, elektriseadmed, elektrikilbid – 25 aastat;
• Hoonete ja rajatiste konstruktsioonid (v.a. viimistlus) – 50 aastat;
• Tehnoloogilised seadmed – 20 aastat.

7.4 Isikliku kasutusõiguse seadmine
7.4.1 Lisaks projekteerimisele on töövõtjal kohustus kooskõlastada kirjalikult kinnistuomanikega rajatiste paigutamine kinnistule ja korraldada lepingute sõlmimine isikliku kasutusõiguse seadmiseks kohaliku vee-ettevõte või tema poolt näidatud isiku kasuks. Erakinnistute omanikega tuleb sõlmida notariaalsed lepingud. Nimetatud toimingutega seotud kulud ja makstavad riigilõivud ning notari tasud tuleb tasuda töövõtjal. Kinnistuomanikele tehnorajatiste talumise eest võimalikud kokkulepitavad tasud maksab tellija.
7.4.2 Kasutusõiguste seadjal tuleb koostada ja vormistada järgmised isikliku kasutusõiguse seadmise dokumendid:
• Igale kinnistule isikliku kasutusõiguse tingimused või kohalikule omavalitsusele ja riigile avaldus.
• Iga kinnistu koormatava ala plaan järgmiselt koos vähemalt järgmiste andmetega:
o Asendiplaan mõõdus A4 või A3;
o Pealkirjas antud kinnistu aadress;
o Kinnistu piir tähistatud jämeda punase joonega;
o Isikliku kasutusõiguse kaitsevöönd tähistatud viirutatud alana ja see peab täies ulatuses mahtuma skeemile;
o Plaanile märkida kõrvalolevate kinnistute katastritunnused ja aadress. Plaan ei tohi sisaldada asjasse mittepuutuvaid andmeid mis raskendavad selle lugemist (haljastus, muud kommunikatsioonid, vertikaalplaneerimine vms.). Reformimata riigimaal tuleb iga eraldi paiknev isikliku kasutusõiguse ala vormistada eraldi plaanil.
• Plaanile lisada tingmärkide selgitus järgnevas detailsuses:
o isikliku kasutusõiguse ala tähistus, pindala m2;
o kinnistu piiri tähistus;
o asjasse puutuvate kommunikatsioonide tähistus;
o kaitsevööndi ala.
7.4.3 Plaanid esitada tellijale paberkandajal ning digitaalselt dwg formaadis, pdf ja jpg formaadis.
7.4.4 Igale kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise notariaalse lepingu või omavalitsusele avalduse kavand vastavalt kohalduvatele õigusaktidele.
7.4.5 Eelnimetatud dokumendid peab kasutusõiguse seadja kooskõlastama tellijaga.

7.5 Toimingud
7.5.1 Kasutusõiguste seadjal teostada isiklike kasutusõiguste notariaalseks või lihtkirjalikuks seadmiseks vähemalt järgmised toimingud:
• Igale kinnistuomanikule tutvustada ja selgitada antud isikliku kasutusõiguse tingimusi ja dokumentatsiooni ning sõlmitava lepingu sisu ja vormi. Saada kinnistuomanikult kooskõlastus isikliku kasutusõiguse seadmise tingimustele;
• Valida notaribüroo antud isiklike kasutusõiguste lepingute koostamiseks, vormistamiseks ja sõlmimiseks;
• Notaribürooga või omavalitsusasutusega kooskõlastada ja leppida kokku antud isikliku kasutusõiguse seadmise dokumentatsioon ja protseduur;
• Notaribüroole või omavalitsusasutusele edastada kõik vajalikud ja nõutavad dokumendid ja andmed isiklike kasutusõiguste lepingute koostamiseks;
• Kontrollida notaribüroos koostatavaid ja vormistatavaid isiklike kasutusõiguste lepinguid ning vajadusel täpsustada nende andmeid või tingimusi;
• Iga kinnistuomanikuga ja notaribürooga leppida kokku antud isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimise ajad ja tingimused notaribüroos;
• Kontrollida notaribüroos antud isiklike kasutusõiguste lepingute sõlmimist;
• Kontrollida antud isiklike kasutusõiguste kannete teostamist Kinnistusraamatus;
• Komplekteerida ja anda tellijale üle antud isiklike kasutusõiguste lepingute dokumendid järgmiselt: notariaalsed ärakirjad paberil ja digitaalsel andmekandjal 3 eksemplaris ja nendest tavalised paberkoopiad 2 eksemplaris või lihtkirjalike lepingute või muude dokumentide originaalid ja nendest paberkoopiad 2 eksemplaris.
7.5.2 Kohustused kehtivad ka juhul, kui on tegemist olemasoleva rajatise rekonstrueerimisega ning selle rajatise jaoks ei ole sõlmitud kasutusõiguse lepingut.
7.6 Projekti staadiumid
7.6.1 Projektdokumentatsioon peab olema koostatud ja vormistatud vastavalt ehitusseadustikule ja selle rakendusaktide nõuetele ühes staadiumis tööprojektina.
7.6.2 Tööprojekt, mis koostatakse piisava detailsusega kooskõlastuste hankimiseks, ehitusloa taotlemiseks, ehitustööde läbiviimiseks ja kontrollimiseks. Tööprojektis tuleb esitada kõik materjalid, tooted ja seadmed konkreetsete toodetena (näidata ära valmistaja, tüüp jne). Tööprojekti koosseisus esitatakse ka olemasolevate hoonete/rajatiste lammutusprojekt.
7.7 Lammutusprojekt
7.7.1 Iga olemasoleva rajatise likvideerimiseks/lammutamiseks tuleb koostada lammutusprojekt. Lammutusprojekt peab sisaldama jäätmekava. Lammutustööde planeerimisel ja teostamisel peab töövõtja arvestama muuhulgas järgmisega:
• enne lammutustööde alustamist tuleb teisaldada elektri- ja automaatikaseadmed ja muu seadmestik ning armatuur. töövõtja peab tellijaga kooskõlastama kasutuskõlblike seadmete utiliseerimise ja need vajadusel üle andma tellijale;
• lammutustööde ajal tuleb vältida tolmu tekkimist. Lammutuspraht niisutada, katta kilega nii kogumisel kui transpordil. Lammutamisel tuleb täita kõiki üldiseid ohutustehnika eeskirju;
• tekkivad jäätmed võib üle anda ainult vastava jäätmeliigi käitlemiseks litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele.
7.8 Dimensioneerimise alused
7.8.1 Tööprojektis seadmete ja torustiku dimensioneerimisel tuleb lähtuda tellija poolt etteantud veetarbimise ja kanalisatsioonikoguse prognoosist.
tekkivad jäätmed võib üle anda ainult vastava jäätmeliigi käitlemiseks litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele.
7.8 Dimensioneerimise alused
7.8.1 Tööprojektis seadmete ja torustiku dimensioneerimisel tuleb lähtuda tellija poolt etteantud veetarbimise ja kanalisatsioonikoguse prognoosist.

8. Torustike tehnilised nõuded

8.1 Torustiku üldised nõuded
8.1.1 Rekonstrueeritavate torustike puhul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:
• Rekonstrueerimine tähendab kvaliteedikäsiraamatu mõistes olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemiosa rekonstrueerimist, mitte konkreetse torustikulõigu või seadme rekonstrueerimist. Seega kujutab rekonstrueerimine üldjuhul endast tehnilises mõttes uue rajamist, sageli ka teise asukohta võrreldes rekonstrueeritava torustiku algse asukohaga.
• Rekonstrueeritavate/rajatavate rajatiste paiknemine on kujutatud tinglikult ning seda tuleb täpsustada tööprojekti koostamise käigus.
• Torustike projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada kinnistuomanike (s.h. teevaldajate) ja kommunikatsioonivaldajate eritingimustega.
• Vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi Ehitusseadustikust. Töövõtja teostab töö lähtudes tellija poolt esitatud nõuetest, standarditest (EVS 835:2014 Hoone veevärk; EVS 843:2016 Linnatänavad; EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt; EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk jne). Teenuse osutamiseks vajalike Eesti standardite puudumisel lähtutakse rahvusvahelistest (EN, ISO) ning Soomes enim kasutatud normdokumentidest (MaaRYL 2010; RIL 77-2013). See ei tähenda kõikide nimetatud standardiseerimisorganite standardite automaatset heakskiitmist tellija poolt projekteerimise või ehitustööde alusena.
• Töövõtja võib esitada ettepaneku alternatiivse, samaväärse rahvusliku või Euroopa standardiseerimisorgani (nagu BSI, DIN, SS) poolt väljastatud samal tasemel või parema standardi kasutamiseks. Tellija nõudel peab töövõtja omal kulul esitama informatsiooni ettenähtud ja väljapakutava alternatiivse standardi erinevuste kohta, s.h. alternatiivse standardi täisteksti (originaali kuna koopiate tegemine ebaseaduslik) tagades vajadusel tõlke lepinguga määratud keelde. Kui tellija otsustab, et erinevused ettenähtud ja väljapakutava standardi vahel ei võimalda saavutada samaväärset või kõrgemat kvaliteeti, peab töövõtja järgima tellija tingimustes sätestatud standardit.
• Kui kvaliteedikäsiraamatus on ette nähtud kõrgem kvaliteeditase, kui viidatud standardis, on kvaliteedikäsiraamatus toodu ülimuslik.

8.2 Torustiku paiknemine ja sügavus, tähistamine, soojustamine
8.2.1 Vahekaugused (välispinnast välispinnani) kommunikatsioonide vahel peavad olema minimaalselt järgmised:
• samaaegselt rajatavatel rööpkulgevatel torustikel 300 mm;
• uue torustiku rajamisel rööpkulgevana olemasoleva kasutusse jääva torustikuga 700 mm;
• ristuva kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga 300 mm.
8.2.2 Veetorustike rajamissügavus peab olema vähemalt 1 800 mm, isevoolsetel kanalisatsioonitorustikel 1 200 mm ja survekanalisatsioonitorustikel 1 800 mm mõõdetuna toru peale.
8.2.3 Torustike kohale (300 mm toru laest) tuleb panna hoiatuslint:
• veetorustikul sinine, kirjaga VESI ning varustatud metalltraadiga;
• kanalisatsioonitorustikul punane, kirjaga KANALISATSIOON või SURVEKANALISATSIOON.
8.2.4 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on ≤1 200 mm maapinnast toru peale.
8.2.5 Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik või survekanalisatsiooni torustik isoleerida, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru pealispinnani on ≤1 500 mm.
8.2.6 Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik isoleerida, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise pinnani on ≤1 000 mm. Plaadi minimaalne paksus on 100 mm, soojustada tuleb nii torude pealt kui külgedelt ning külgedel peab ulatuma soojustusplaat vähemalt 150 mm toru põhjast allapoole.
8.2.7 Soojustamisel peab pealtvaates isolatsiooni plaat ulatuma vähemalt 1.5 m kummalegi poole toru teljest.
8.2.8. Veetorustike sisse paigaldatava küttekaabli kasutamine on keelatud.

8.3 Survetorustike torumaterjalid ja liited
8.3.1 Torustike materjalina tuleb kasutada polüetüleentorusid surveklassiga minimaalselt PN10. Torustiku materjal peab olema vastavalt markeeritud.
8.3.2 Torude ühendamiseks võib kasutada põkk-keevitust, muhvkeevitust või tõmbekindlaid äärikühendusi. Toru SDR arv peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt keevismuhvi) puhul, selle saavutamiseks tuleb vajadusel kasutada suurema surveklassiga torusid.
8.3.3 Mehaaniliste surveliitmike (nt keermes-, koonusliitmike) kasutamine välistorustike (nt maja ühendus liitumispunktist kuni veemõõdusõlmeni) ühendamisel ei ole aktsepteeritav.
8.3.4 Pinnasesse paigaldatavad kolmikud ja nelikud peavad olema üldjuhul tempermalmist.
8.3.5 Liitmikud tuleb ühendada roostevabast terasest poltliidetega.
8.3.6 Juhul, kui ühenduste tegemisel olemasolevate torudega ei ole võimalik tõmbekindlaid liitmikke kasutada, tuleb kasutada torutugesid.
8.3.7 Torude vastavus standardile BS EN 12201-3:2011+A1:2012 peab olema sertifitseeritud.

8.4 Sulgarmatuur
8.4.1 Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite ühenduse surveklass peab olema veetorustike puhul vähemalt PN10. Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus, ääriku paksus jne).
8.4.2 Isetühjenevad maakraanid on keelatud.
8.4.3 Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, hüdrandid vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida vastavalt eelmises lõigus kirjeldatule.

8.5 Isevoolutorustikud
8.5.1 Isevoolsete torustikena on lubatud kasutada ainult täisseinalist PVC plastist kanalisatsioonitoru (vastavalt standardile EN 1401-1). Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2).
8.5.2 Torude sisesein peab olema tasane ja sile.
8.5.3 PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.
8.5.4 Kaevud peavad olema tehaseliselt valmistatud teleskoopsed polüetüleenkaevud. Tehaseliselt valmistatud elementidest komplekteeritavad kaevud (nn Lego-kaevud) on keelatud.
8.5.5 Kanalisatsioonitorustiku suunamuutus väljaspool kaevu ei ole lubatud kui ei lepita kokku teisiti.

8.6 Kasutusest välja jäävate torustike ja kaevude likvideerimine
8.6.1 Tellija tingimuste koosseisu kuuluvatel joonistel likvideeritavatena näidatud ja/või uute torustike rajamisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida ning näidata likvideeritavatena ka torustike tööprojektis ja teostusjoonistel.
8.6.2 Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda betooniga.
8.6.3 Kasutusest välja jäävatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine osa (vähemalt 1 000 mm maapinnast) ning kaev tuleb täita ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Eelnevalt tuleb kaevu ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad sulgeda betooniga.

8.7 Hoonesiseste torustike tehnilised nõuded
8.7.1 Kinnistusisesed (sh hoonesisesed) torustikud peavad vastama kõikidele seadusandlusest tulenevatele nõuetele, sh standarditele jt sarnastele normatiividele (nt hoonesisese kanalisatsioonitorustiku tuulutuse olemasolu).
8.7.2 Hoonesisesele veetorustikule tuleb vajadusel paigaldada paisupaak.
8.7.3 Hoonesisene kanalisatsioonitorustik peab olema ventileeritud.

9. Veehaare ja veetöötlusjaam-pumpla

9.1 Puurkaev
9.1.1 Enne puurkaevu projekti koostamist peab projekteerija tutvuma puurkaevu planeeritava asukohaga kohapeal ning määrama kaevu asukoha täpsed koordinaadid.
9.1.2 Puurkaevu konstruktsioon peab tagama puurkaevu projektikohase minimaalse tootlikkuse Q=… m3/ööp (…. m3/h).
9.1.3 Puurkaevu päis valmistada roostevabast terasest AISI 316. Päises peavad olema avad pumba toitekaabli, nivooanduri, õhutustoru ja kinnituspoltide jaoks. Päisele paigaldada kaks tõstekonksu. Päise kinnitamiseks manteltoru külge keevitada puurkaevu manteltorule tugiäärik.
9.1.4 Veetõstetoruna paigaldada roostevaba AISI 316 terastoru. Pumbamootori toitekaabliks paigaldada spetsiaalne kummikaabel.
9.1.5 Puurkaevu tootlikkus ja hüdrogeoloogilised parameetrid täpsustatakse peale puurkaevude rajamist ja puhastus-proovipumpamist.
9.1.6 Peale puurkaevu rajamist ja selle hüdrogeoloogiliste parameetrite määramist täpsustada sügavveepumba paigaldussügavus ja paigaldatav pump.
9.1.7 Sügavveepump peab tagama tellija poolt soovitud toodangu.
9.1.8 Kõik toruliited peavad olema kergesti ja palju kordi monteeritavad ja demonteeritavad, et kergendada vajadusel toruarmatuuri väljavahetamist.
9.1.9 Puurkaevu päis võib jääda veetöötlusjaama hoonest välja. Puurkaevu manteltoru ots peab ulatuma 0,5 m üle maapinna. Manteltorule paigaldada kaitsekrae.

9.2 Puurkaevu likvideerimine
9.2.1 Puurkaevu likvideerimiseks tuleb koostada seadusandlusele vastav lammutusprojekt.

9.3 Veepuhastusseadmed
9.3.1 Veetöötlusseadmete valik otsustatakse projekteerimise käigus.
9.3.2 Veepuhastusjaama rekonstrueerimise projekt ja rekonstrueerimistööd peavad vastama standardile EVS 847-2:2016 Veevärk Osa 2: Veetöötlus.
9.3.3 Tööde teostamisel tuleb säilitada olemasolevate veeklientide veevarustus.
9.3.4 Enne veetöötluse projekteerimist tuleb teostada uued uuringud.
9.3.5 Puhastusseadmest väljuva vee kvaliteet peab olema puhastatud tasemeni, et kõikidele tarbijatele oleks liitumispunktides tagatud vesi, mis vastab sotsiaalministri 31.07.2001 määruses nr 82 toodud nõuetele.
9.3.6 Veetöötlusseadmete võimsuse määramisel peab muu hulgas arvestama seda, et kui veetöötlussüsteem kavandatakse töötama ühtlaselt keskmise vooluhulgaga, peab süsteem vajaliku ööpäevase töödeldud vee hulga andma 16-20 tunniga. Tootlikkuse arvutamisel tuleb arvestada ka veetöötluse omatarbega.
9.3.7 Veetöötlusseadmete ja temaga koos töötavate pumpade töö peab olema automatiseeritud ja omavahel kooskõlas.
9.3.8 Seadmed valida ja paigaldada nii, et jääks piisavalt ruumi seadmete ekspluateerimiseks (vastavalt seadme tarnija ettekirjutusele, aga mitte vähem kui 0,8 m ümber seadme). Puhastusseadmete filtermaterjali peab saama kergesti vahetada.
9.3.9 Veepuhastusseadmete valikul tuleb arvestada muuhulgas järgmisega:
• hooldusesindus peab asuma Eestis;
• elektrikatkestus ei tohi seadet kahjustada;
• veetöötlusseade peab olema võimeline töötama minimaalse hoone sisetemperatuuri +10ºC juures.
9.3.10 Veepuhastusseadmed peavad taluma toorvee rauasisalduse kõikumisi (± 20%). Rauaeraldussüsteem peab alla 2000 IE piirkondades koosnema kahest paralleelselt töötavast filtripaagist. Kummagi filtri juhtimiseks tuleb kasutada eraldi kontrollventiili. Üle 2000 IE piirkondades määratakse täpne tehnoloogia vastavalt jaama tootlikkusele projekteerimise käigus.
9.3.11 Peale mõlemat filtrit tuleb paigaldada kummalegi nõuetele vastavad proovivõtukraanid.
9.3.12 Veepuhastusseadmete läbipesu toimumisajad peavad olema programmeeritavad (pesu tuleb ette näha minimaalse tarbimise ajal, nt alates öösel kell 2.00). Automaatikasüsteem peab võimaldama filtri pesu nii taimeri abil kui käsitsi aktiveerituna, pesu tuleb viia läbi, kui veetarbimine on minimaalne.
9.3.13 Seadmete pesu näha ette puhastussüsteemi läbinud puhastatud veega. Filtripaakide läbipesu peab leidma aset üksteise järel, nii et ühe paagi pesu ajal varustab teine tarbijat töödeldud veega. Seadmete pesuvesi võetakse paigaldatavatest reservaaridest (peab olema võimalus võtta vett nii ühest kui teisest mahutist) paigaldatava pesuveepumba abil.
9.3.14 Läbipesuvesi tuleb juhtida paigaldatavasse trappi või kanalisatsioonikaevu. Pesuvee äravoolutoru ei tohi ühendada kanalisatsioonitrapi sisse, toru ja trapi vahele peab jääma õhuvahe. Läbipesuvee kvaliteeti peab saama visuaalselt ja ka proovivõtu teel hinnata. Selleks tuleb läbipesuvee torustikule paigaldada proovivõtukraan. Veepuhastusseadmete pesuvesi juhitakse kanalisatsioonisüsteemi.
9.3.15 Puurkaevupump ja puhastusseadmed tuleb valida kooskõlas, et oleks tagatud nõutav pesuvee vooluhulk ja rõhk seadmete läbipesuks ning piisav töödeldud vee pealevool tarbijale.
9.3.16 Toruühendused puhastusseadmetega tuleb teostada selliselt, et seadmete demonteerimist oleks võimalik lihtsalt teostada, ühenduste puhul tuleb kasutada äärikühendusi või kontramutreid. Kõik puhastusseadmed tuleb varustada mööda voolu võimalusega ning paralleelfiltrisüsteemide puhul peab seadmeid olema võimalik ühekaupa süsteemist eemaldada.
9.3.17 Enne ja pärast puhastusseadmeid tuleb paigaldada manomeetrid ja proovivõtukraanid, samuti tuleb paigaldada kompressorile õhukulumõõtja.
9.3.18 Veepuhastusjaamas tuleb ette näha vajalikud ühendusotsikud naatriumhüpokloriti doseerimissüsteemi ühendamiseks enne ja peale veetöötlussüsteemi. Doseerimine peab olema juhitav paigaldatava impulssväljundiga veemõõtja abil.

9.4 Mahutid
9.4.1 Mahutid ankurdatakse betoonplokkidega vastavalt tootja juhistele.
9.4.2 Töödeldud vee mahutite projekteerimisel tuleb arvestada muuhulgas järgmisega:
• peab olema lahendatud mahutite tühjendamine (tühjendusaeg peab olema kooskõlastatud tellijaga)
• peab olema lahendatud mahutite ülevoolud, mis on varustatud joakatkestusega;
• veemahutite pesuks peab olema paigaldatud eraldi kastmiskraan koos sobiva voolikuga;
• mahutid peavad olema varustatud vajaliku sulgarmatuuriga, võimaldamaks ka nende ühekaupa süsteemist välja lülitamist;
• mahutite paigaldamisel tuleb välistada säilitatava vee külmumisoht.

9.5 Pumpla
9.5.1 Pumpade juhtimine toimub survetorustikule paigaldatud rõhuanduri abil. Pumpla tuleb ühendada vee-ettevõtte ühtsesse jälgimissüsteemi.
9.5.2 Pumplasse puurkaevudest sisenevatele torudele ja pumplast veevõrku minevatele torudele tuleb paigaldada induktiivveemõõtjad, millede näidud edastatakse vee-ettevõtte keskjuhtimissüsteemi.

10. Reoveepumpla ja –puhasti

10.1 Korpus
10.1.1 Korpuse materjalina on lubatud kasutada vaid PEHD – suure tihedusega polüetüleeni.
10.1.2 Valmistaja peab järgima standardeid EVS-EN 1778 „Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel.“ ja EVS-EN 12579-2:2000 „Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2osa: Vertikaalsete silindriliste mahutite arvutused.“
10.1.3 Ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutusele, vastavalt kasutatavate materjalide iseärasusele ja projekteerija arvutustele betoonplaadi gabariitidele.
10.1.4 Ankurdusklambrid ja -poldid peavad olema roostevabast terasest, miinimum A2.
10.1.5 Projekteerija peab vajadusel pumpla lae kaitseks projektis ette nägema koormusühtlustusplaadi.
10.1.6 Korpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinnitada ainult tehaseliselt paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnitusvahendite (kruvid jne) paigaldamine ei ole aktsepteeritav.
10.1.7 Korpus peab olema pinnasevee üleslükkejõu vastu ankurdatud. Arvesse tuleb võtta pinnaseveetaseme võimalikku tõusu kuni maapinnani.
10.1.8 Korpuse põhi peab olema isepuhastumist soodustava kujuga.

10.2 Nõuded luugile
10.2.1 Kasutatav luuk peab võimaldama vaba teenindamise ja tagama suurima kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Minimaalne väiksem ava siseminemõõt 600 mm.
10.2.2 Kui pumpla luuk jääb sõidutee alla, kasutatakse neljakandilist kahes osas avatavat malmluuki. Malmluukide kandevõime sõiduteedel ja parkimisplatsidel peab olema min 40 t; kõnniteedel min 12,5 t.
10.2.3 Haljasala alla jääv luuk on kergluuk, mis peab olema valmistatud plastist (värv must või roheline). Võimalusel kasutada kumerat luuki et tagada vihmavee maha valgumine. Kergluugi konstruktsioon peab tagama, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi sulgumine tuule mõjul. Haljasalal peab kaev ulatuma maapinnast 0,35 m kõrgusele.
10.2.4 Luugid peavad olema varustatud tabaluku paigaldamist võimaldavate aasadega. Tabaluku jaoks peab olema spetsiaalselt ülestõstetav kate (soovitavalt luugi peal) ja aasades olevad augud peavad olema minimaalselt 10 mm läbimõõduga. Tabaluku aasad ja luugi hinged peavad olema kinnitatud vargakindlalt. Lukk peab olema sarjastatud vee-ettevõtte lukusüsteemiga.
10.2.5 Luugi raami kinnitamisel kaevu külge, peab poltühenduse kasutamisel mutter jääma kaevu sisse.
10.2.6 Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist, st luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole.
10.2.7 Luugi konstruktsioon peab sisaldama ka soojustust, minimaalse paksusega 50 mm ja soojusjuhtivus teguriga 0,035 W/(m*K).

10.3 Pumplas kasutatavad materjalid ja konstruktsioon
10.3.1 Pumba kiirühendussiinid – roostevabast terasest torud (AISI 316);
10.3.2 Tõstekett – roostevabast terasest silmaga 6×18 (kontrollida ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust), iga meetri tagant suurem ketilüli;
10.3.3 Survetorustik – roostevaba teras (AISI 316) või PE. Torustiku läbimõõt ei tohi olla väiksem pumpa läbivast avast (solid size). Sisemise survetorustiku keevituskohad ei tohi jääda pumpla seinale nii lähedale, et takistaksid hilisemaid remont/keevitustöid;
10.3.4 Äärikühendused – roostevaba teras (AISI 316);
10.3.5 Redel – roostevaba teras (AISI 316). Redeli toru min ø33,7 samm h=300 mm astme nelikanttoru 30×30 mm. Konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema libisemist takistav;
10.3.6 Käepidemed – teleskoopne, roostevaba teras (AISI 316). Konstruktsioon peab vastama seadusega kehtestatud ohutusnõuetele. Käepidemete kõrgus h=750 mm, ø42,4 mm;
10.3.7 Tagasilöögiklapp – paigaldada kummikuuliga tagasilöögiklapid, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati;
10.3.8 Polt, seib – roostevaba teras (AISI316);
10.3.9 Mutter – erimessing DIN 934;
10.3.10 Õhutustorud – roostevaba teras (AISI 316) või PE. Pumplasse tuleb korraldada loomulik ventilatsioon: värske õhu juurdevool reservuaari alaosasse (300 mm kõrgemal max veetasemest) ja väljatõmme reservuaari ülaosast. Õhutustorud peavad asetsema kõrvuti. Õhutustoru konstruktsioon peab välistama sademete tungimise pumplasse ning olema varustatud võrkrestiga. Õhutustoru kõrgus maapinnast min 700 mm. Õhutustoru läbimõõt min DN100.
10.3.11 Survekustutusplaat – plast või roostevaba teras (AISI 316). Plaat peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms armatuuri peale. Plaat peab olema 50 mm võrra suurem sissevoolutoru äärtest. Plaadi kinnituskonstruktsioon peab võimaldama selle kergesti teisaldamist, et vajadusel võimaldada isevoolse toru läbipesu.
10.3.12 Sulgelemendid – paigaldada pumplasse sisenevale isevoolsele ja pumplast väljuvale survelisele torule, pumplast välja poole. Siibrid võivad olla paigaldatud ka pumpla sisse, kuid peavad olema maapinnalt suletavad (spindlid roostevaba terasest (AISI 316)).
10.3.13 Kummikiilsiiber – korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati.
10.3.14 Nugasiiber – korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677. Siibri plaat roostevaba terasest (AISI 316) või vastavast materjalist.
10.3.15 Pumba kiirpaigaldus jalg – kinnituspolte, millega jalg on kinnitatud pumpla põhja külge, peab olema võimalik kasutada ka pärast pumba jala demonteerimist, võimaldamaks pumplasse paigaldada teiste tehniliste näitajatega pump.
10.3.16 Pumpla teenindusplatvorm peab olema kaetud täisperimeetris, va survetorustike tagune osa.
10.3.17 Reoveepumplates tasemeandurite kinnitused - roostevaba teras (AISI 316) või PE.

10.4 Nõuded pumpla soojustusele
10.4.1 Pumpla korpus tuleb soojustada min 800 mm sügavuseni loetuna maapinnast. Soojustuskiht peab olema täielikult kaetud veekindla kattega, va pumpla lae soojustamisel kui soojustuskiht paikneb pumplas seespool.
10.4.2 Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K) ja paksus minimaalselt 50 mm.

10.5 Pumbad
10.5.1 Selleks, et ühtlustada tellija poolt kasutatavaid seadmeid ja vähendada eritüübiliste tagavaraosade vajadust, on eelistatud kasutada vee-ettevõttes varasemalt kasutuses oleva tootja pumpasid. Pumbad peavad olema dubleeritud ja töötama rotatsioonikorras.
10.5.2 Pumba andmed täpsustatakse projekteerimise käigus.
10.5.3 Pumbad peavad olema vee-ettevõte poolt ette antud töörattaga või vastava konstruktsiooniga, mis võimaldab konkreetse pumpla pumbatavas vedelikus sisalduva fraktsiooni ja heljumi ärapumpamise. Soovitav pumba konstruktsioon koos uhtumisklapiga, või siis ette näha muid seadmeid sette tekkimise vähendamiseks pumpla põhjast. Uhtumisklapi töö efektiivsuse suurendamiseks tuleb kasutada silindriliste pumplate kogumiskambri põhjas kaldseinu vastavalt pumba tootja ettekirjutusele.
10.5.4 Projekteerija peab projektis välja töötama pumpade teisaldamise lahenduse hoolduseks, asendamiseks jm (nt tala tali paigaldamiseks). Projekteeritud lahendus peab võimaldama seademete paigaldust nii, et on tagatud hilisem ohutu ja takistamatu seadmete remont ning hooldus.
10.5.5 Basseiniruumi ja isevoolse torustiku maht peab võimaldama pumpla seiskumist vähemalt 12 tunniks põhjustamata üleujutusi klientide juures ning süsteemis oleva reovee valgumist süsteemist välja.
10.5.6 Kanalisatsioonipumpla vajalik võimsus peab olema määratud maksimaalse vooluhulgaga päeva maksimaalse tunni vooluhulga järgi. Pumpla vastuvõtureservuaari maht peab olema määratud sõltuvalt sissevoolava vee hulgast, pumba võimsusest ja suurimast lubatud pumba käivitamise tihedusest.
Pumba elektrimootori võimsus, kW Suurim lubatud käivitustihedus, 1/h
5 25
5-20 20
20-100 15
100-400 10

10.6 Reoveepuhasti
10.6.1 Reoveepuhasti tuleb projekteerida ja dimensioneerida nii, et tagatud oleksid kõik Eesti Vabariigi seadusandlusest tulenevad nõuded.
10.6.2 Reoveepuhasti tööefektiivsus ei tohi sõltuda aastaajast s.t. reoveepuhasti peab suutma puhastada reovett vajaliku, õigusaktidest tuleneva, ainesisalduseni sõltumata ilmastikutingimustest.
10.6.3 Reoveepuhasti ekspluateerimine ei tohi reostada ega kahjustada ümbritsevat keskkonda. Reoveepuhasti ei tohi levitada ebameeldivat lõhna asumi elanikele.
10.6.4 Reoveepuhastites peavad olema projekteerimisel ja ehitamisel lahendatud reovee liigmuda mugav ja hõlbus eemaldamine protsessist ning selle kogumise ja äraveo võimalus.
10.6.5 Reoveepuhasti territooriumile peab olema tagatud raskeveoki ligipääs ja piisav manööverdamise võimalus. Reoveepuhasti territooriumil ja pääsuks sinna tuleb projekteerida ja ehitada juurdepääsuteed, mis kannavad ka raskeveokit (täismassiga 18 tonni).
10.6.6 Reoveepuhastil peab olema tagatud võimalus sisendil reovee ja väljundil heitvee proovide võtuks ja puhastit läbiva heitvee vooluhulga mõõtmiseks ja registreerimiseks.
10.6.7 Puhastustehnoloogiat ja -seadmeid valmistavatel ettevõtetel peavad olema:
• hooldusesindused Eestis;
• omama referentsi töös sarnastes klimaatilistes tingimustes töötavatel olmereoveepuhastitel (see tähendab analoogset tehnoloogiat ja seadmeid on juba paigaldatud ja tellijal on võimalik kontrollida nende ekspluatatsioonikindlust, parameetritest kinnipidamist ja ekspluatatsiooni maksumust).
• referentsis peavad olema lõppkasutaja kontaktandmed.
10.6.8 Reoveepuhasti peab vastama kõikidele Eesti Vabariigi normidele, standarditele ja seadusandlusele. Kui kvaliteedikäsiraamatu kirjelduses on puudusi, mis ei võimalda eelpoolnimetatud eesmärke täita, lasub töövõtjal vastutus nende puuduste likvideerimine töö käigus.
10.6.9 Olemasoleva reoveepuhasti likvideerimine vajadusel.

10.7 Juhtimiskilp
10.7.1 Vajadusel tuleb teostada uus elektriliitumine kohalikult tegutsevalt võrguettevõttelt.
10.7.2 Juhtimiskilp paigaldada pumbakaevu kõrvale. Juhtimiskilbi kaitseaste (IP) valida vastavalt paigaldustingimustele. Kilbis peab olema LED sisevalgustus. Juhtimiskilbi uks (uksed) peab (peavad) avanema min 135° C ulatuses. Pumpla kilp peab olema lukustatav vee-ettevõttes kasutuses oleva üldvõtmega ja lisaks kolmnurk kilbi lukustitega.
10.7.3 Külmakartliku aparatuuri tarbeks näha ette kütteelement, mis on varustatud juhtimis- ja seadetermostaadiga.
10.7.4 Käsitööriistade tarbeks näha ette kilpi AC 230 V ja AC 400 V pistikupesad, mis on varustatud 30 mA rikkevoolu kaitsega.
10.7.5 Näha ette ampermeetrid visuaalseks kontrolliks.
10.7.6 Pumba, puhasti ja mõõdukaevu kaablid tuleb ühendada otse kilpi ilma vahepistikuta. Kilbis peavad kaablite läbiviigud olema hermeetiliselt tihendatud.
10.7.7 Kilbis peab olema võimalus avariitoiteks lülitada generaatorit pistikühendusena. Generaatori toite pistikühendus peab asetsema kilbi või hoone välisseinal.

10.8 Juhtimine ja andmeedastus
10.8.1 Pump töötab sõltuvalt tasemest reservuaaris.
10.8.2 Pump töötab kahel režiimil:
• käsijuhtimisel (töötab kilbil olevast valik juhtvõtmest tähtsamates pumplas nivoo signalisatsiooniplokk ja käsiblokeering);
• automaatjuhtimisel (I-režiim läbi PLC ja II-režiim avarii režiim läbi nivoo maksimum ujukanduri).
10.8.3 Režiimi valik käsi-automaat toimub juhtimiskilbilt.
10.8.4 Pumpla tuleb varustada kolme tasemeanduriga – analoogandur, mille abil juhitakse pumpa; minimaalse taseme ujukandur, mis blokeerib pumba töö liiga madala veetasapinna puhul; maksimaalse taseme ujukandur, mis alarmeerib liiga kõrgest vee tasapinnast reservuaaris. Pumba juhtimise tasemed peavad olema seatavad kontrolleri operaatorpaneelilt ja jälgimiskeskusest. Pumpla avariitase on min 300 mm sissevoolu toru põhja kõrgusest.
10.8.5 Pumba käivitamine peab toimuma sujuvkäivitetega.
10.8.6 Pumpla, puhasti, mõõdukaevu luugid ja juhtimiskilp peavad olema varustatud valvesignalisatsiooniga.
10.8.7 Kontroller peab olema varustatud autonoomse toiteallikaga (UPS). Kontroller peab olema varustatud operaatorpaneeliga, millelt saab jälgida mõõdetavaid suurusi, häireid jne ning muuta seadeparameetreid.
10.8.8 Lisaks pumpade juhtimisele ja tööhäirete kogumisele peab kontroller koguma (ja säilitama 90 päeva) ja operaatorpaneelil kuvama ning jälgimiskeskusesse edastama järgmist informatsiooni:
• hetke tase (analoogandurilt);
• hetke rõhk (rõhuandurilt);
• pumba töötundide arvestus (kumulatiivne, nullitav);
• pumba lülituskordade arvestus (kumulatiivne, nullitav);
• pumbajaama staatus – kas valve all või ei;
• pumba olek.
10.8.9 Kontroller peab GPRS sidet kasutades edastama kaugjuhtimiskeskusele ning SMS sõnumitena mobiiltelefonidele järgmisi andmeid:
• elektritoite kadumine;
• elektritoite taastumine;
• sissetung valve all olevasse pumplasse, puhastisse, mõõdukaevu või kilpi;
• veetase pumplas;
• avariiline kõrge tase pumplas;
• avariiline madal tase pumplas;
• tööhäired (termokaitse rakendumine jne);
• pumba töötunnid.
10.8.10 Automaatjuhtimissüsteem peab olema ühilduv ning ühendatud vee-ettevõtte keskjuhtimissüsteemi. Juhtimiskeskusega ühildumiseks vajaliku tarkvara paigaldamise kulud katab töövõtja.

11. Tööd

11.1 Torustikutööd üldiselt
11.1.1 Torustike rajamisel tuleb juhinduda RIL77-2013 nõuetest. Kui käesolevas kvaliteedikäsiraamatus toodud nõuded on RIL77-2013 nõuetest rangemad, on ülimuslikud tellija tingimustes toodud nõuded.

11.2 Kaeviku kaevamine
11.2.1 Kaeviku seina miinimumkaugus paigaldatavast torust näidatakse projektis ning see peab olema vähemalt 300 mm. Lisaks sellele tuleb kaeviku laius (eriti kaevude, torustikusõlmede ja hüdrantide ümbruses) määrata vastavalt tagasitäite tihendamiseks kasutatavale tehnikale nii, et on tagatud tagasitäite korrektne tihendamine terve kaeviku ristlõike ulatuses. Minimaalne kaeviku laius toestamata kaeviku korral on 1,0 m, toestatud kaeviku korral 1,2 m.
11.2.2 Kaeviku nõlv peab olema terves ulatuses positiivse kaldega. Selle nõude tagamiseks tuleb kaeviku seina varisemisel kaeviku alumises osas eemaldada pinnas koos kattega ka kaeviku ülemises osas.
11.2.3 Kaeviku kaevamisel tuleb sobivate meetoditega tagada piisav vee-eemaldus, võimaldamaks toru aluse rajamist ja torustiku paigaldamist kuivades tingimustes.

11.3 Kaeviku toestamine
11.3.1 Sügavamate kui 1,4 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada ja sellega peab ehitusmaksumuse kalkuleerimisel arvestama. Toestus peab ulatuma kaeviku põhjast vähemalt maapinnani. Toestamisel tuleb kasutada tööstuslikult valmistatud spetsiaalseid toestuselemente, eriolukordades (näiteks intensiivne pinnasevee vool) ka eriprofiilidest sulundseina. Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu, prusse, tahvleid vms juhuslikku materjali.
11.3.2 Arvestades konkreetseid olusid (ehitusaeg, vee tase pinnases ehitustööde ajal, liikluskoormus, konkreetsel lõigul esinevate pinnaste liik, olemasolevate ehitiste kauguses kaevikust jms), võib konkreetsel lõigul toestamisest loobuda. Toestamisest loobumine peab saama eelnevalt tellija kooskõlastuse. Toestamata kaeviku nõlv peab niisugusel juhul olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Lähemal kui 3 m hoonetele, treppidele vms vundamentidele rajatud ehitistele ei ole toestamata ehituskaeviku rajamine lubatud.
11.3.3 Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või teiste mõjurite poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse töövõtja kulul ja viivitamatult.
11.3.4 Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda.
11.3.5 Toestamata kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Toestatud kaeviku korral tuleb lähtuda kasutatud elementide tugevusest antud tööolukorras.
11.3.6 Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või eritingimustes või tellija vastava põhjendatud nõude korral. Alati kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada.
11.3.7 Tellijal on õigus vastava vajaduse ilmnemisel töövõtjalt nõuda kaevikute toestuse tööjooniseid. Tellijal on õigus anda töövõtjale instruktsioone kaeviku toestamise, toestamise kõrvaldamise ja asendamise kohta, kõik kulud seejuures kannab töövõtja.
11.3.8 Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel.

11.4 Torustiku alus
11.4.1 Torustiku alus tehakse vastavalt aluspinnasele. Kuivades mineraalsetes pinnastes võib toru paigaldada otse pinnasele või õhukesele liivalusele. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb paigaldada geotekstiil ning rajada sellele killustikalus. Tellijal on õigus vastavalt vajadusele nõuda täiendavate meetmete kasutamist stabiilse torustiku aluse saavutamiseks.

11.5 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded
11.5.1 Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse.
11.5.2 Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:
11.5.3 Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama tellija tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;
11.5.4 Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;
11.5.5 Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);
11.5.6 Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);
11.5.7 Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast.
11.5.8 Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta.

11.6 Algtäide
11.6.1 Algtäide tuleb teha peenkillustiku või liivaga, muhvide kohale jätta süvendid. Algtäide teha kõrguseni 300 mm ülalpool toru lage. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95; vahetult toru kohal asuvat algtäidet mehaaniliselt tihendada ei tohi.

11.7 Lõpptäide liiklusaladel
11.7.1 Lõpptäide liiklusaladel tuleb teostada mittekülmakerkelise ja tihendatava mineraalse pinnasega. Tihendada tuleb kihtide kaupa, kihipaksus sõltub kasutatavast tihendustehnikast, kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 600 mm. Nõutav lõpptäite tihendusaste on 0,98. Lõpptäite tihendamise kvaliteeti kontrollitakse üldjuhul käsipenetromeetriga, töövõtjal peab olema piisav arv (üks iga töölõigu kohta, kus tagasitäitetöid teostatakse) penetromeetreid kohapealseks kvaliteedikontrolliks.
11.7.2 Liiklusala lõpptäite nõuded kehtivad lisaks liiklusaladele ka nende vahetus läheduses (kuni 1 m kauguseni liiklusala servast).
11.7.3 Juhul, kui tagasitäitepinnase terastikuline koostis ei võimalda penetromeetriga tagasitäite kvaliteeti hinnata, kontrollitakse tagasitäite elastsusmoodulit deflektomeetriga. Näitaja ΣE/3 (katseseeria viimase kolme katse keskmine) peab olema vähemalt 80 Mpa ning ΣE/3 ja E(2) (katseseeria teise katse tulemus) suhe ei tohi ületada 1,3. Riigimaanteedel võidakse kohaldada rangemaid nõudeid.

11.8 Lõpptäide mitteliiklusaladel
11.8.1 Mitteliiklusaladel tuleb tagasitäide teha ja tihendada nii, et ei tekiks maapinna ulatuslikke ja pikaajalisi vajumeid. Selleks tuleb tavapärase sügavusega (kuni 2,5 m) kaevikute lõpptäidet mitteliiklusaladel tihendada vähemalt kahes kihis ning tagada minimaalselt tihendusaste 0,9. Täiteks võib kasutada väljakaevatavat pinnast, kui see on mehaaniliselt tihendatav.

11.9 Tagasitäite teostamise erinõuded talvel
11.9.1 Tagasitäitematerjal ei tohi sisaldada külmunud tükke, samuti ei tohi see olla nii suure niiskusesisaldusega, et külmuks tagasitäite tihendamisel. Enne tagasitäite tegemist tuleb kaevikust eemaldada lumi, jää ja kaevikusse selle nõlvadest kukkunud külmunud pinnas.
11.9.2 Juhul, kui pinnas on ulatuslikult külmunud ning kaeviku seintesse jäävad külmunud pinnasekihi alla tühimikud, tuleb toimida järgmiselt:
• Variant A – teha tagasitäide kuni külmunud pinnaseni, seejärel eemaldada külmunud pinnas kuni tühimike välisperimeetrini ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist;
• Variant B – fikseerida tühimike asukohad ja ulatus koos tellijaga joonisel, teha tagasitäide kuni maapinnani, pärast pinnase sulamist kaevata pinnas tühimike kohalt välja ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist.
11.9.3 Kasutatava variandi valib igal konkreetsel juhul tellija. Varianti B saab rakendada juhtudel, kui:
• tühimike kohal külmunud pinnases ei ole tehnovõrke, mida vahepealne vajumine võiks kahjustada;
• tegemist on mitteliiklusalaga või väikese liiklusintensiivsusega liiklusalaga.

11.10 Asfaltkatte eemaldamine ja taastamistööd
11.10.1 Asfaltpinnad tuleb üles freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Freesimata võib asfaltkatte jätta kokkuleppel tellijaga kohtadest, kus asfaltkatte olukord freesimist ei võimalda.
11.10.2 Freespuru kuulub omavalitsusele ja tuleb töövõtja kulul transportida ja ladustada omavalitsuse poolt näidatavasse kohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab töövõtja. Kohaliku omavalitsuse loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada omavalitsusega seotud liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. töövõtja peab pidama freespuru arvestust.
11.10.3 Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.

11.11 Tükkmaterjalist katte eemaldamine
11.11.1 Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi tükkmaterjaliga. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel.

11.12 Äärekivide eemaldamine
11.12.1 Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladustuskohas. Kui äärekivi on lõhutud, tuleb see taastada vaadates üldpilti. Kui üks äärekivi läheb katki, siis peab taastama täpselt samasugusega või siis panema uued tervel lõigul.

11.13 Kasvupinnase eemaldamine
11.13.1 Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.

11.14 Teekatete ajutine taastamine
11.14.1 Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peavad teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.
11.14.2 Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt lõplikult taastada, siis tuleb 48 tunni jooksul rajada ajutine teekate:
11.14.3 suurema liiklusintensiivsusega teedel asfaldi freespurust, külmast asfaldist või kiviparketist;
11.14.4 ülejäänud liiklusaladel freespurust, killustikust fr 0…32 mm või kiviparketist.

11.15 Üldised nõuded katete rajamisele ja taastamisele
11.15.1 Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus tellija poolt.

11.16 Asfaltkatte lõplik taastamine
11.16.1 Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud tellija nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud.
11.16.2 Kui tööde käigus teekatet rikutakse laiemalt kui 1 m, tuleb kuni 6 m laiuste asfaltkattega teede kate taastada kogu laiuse ulatuses ja üle 6 m laiuste teede kate kuni tee teljeni. Juhul kui teekatet rikutakse tööde käigus vähem kui 1 m, siis taastatakse teekate freesimislaiusega
+ ≤ 0,5 m nii, et katte taastamisel lõikekoht ei satuks sõiduraja rattajälge. Teekatte taastamine sisaldab ka alljärgnevas kirjeldatud liiv- ja killustikaluskihtide rajamist.
11.16.3 Kui teega ristisuunaliselt paiknevate kaevejälgede vahekaugus on alla 5 m, tuleb asfaltkate nende kohal taastada ühise paigana.
11.16.4 Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga.
11.16.5 Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb töövõtjal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,5 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant.
11.16.6 Asfaltkattega sõidutee tuleb taastada järgmise kattekonstruktsiooniga:
• pinnakiht AC12surf , h=6 cm;
• (kahekihilise asfaltkatte puhul) aluskiht AC16base, h=6 cm;
• killustikalus III klassi paekillustikust fraktsioon 16-32 ja 32-64, h=25 cm;
• täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=30 cm.
11.16.7 Asfaltkattega kõnnitee või kergliiklustee katte taastamise kattekonstruktsioon:
• AC12surf (laoturiga paigaldamisel) või AC8surf (käsitsi paigaldamisel), h=5 cm;
• killustikalus III klassi paekillustikust fraktsioon 16-32, h=15 cm;
• täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=20 cm.
11.16.8 2-kordse pindamisega sõidutee katte taastamise kattekonstruktsioon:
• 2-kordne pindamine III klassi graniitkillustik;
• purustatud kruus fraktsioon 0-32 segu 3 (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=20 cm;
• täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas).
11.16.9 Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema vähemalt 160 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi töövõtja kulul. Maanteeameti lõikudes lähtuda Maanteeameti nõuetest.
11.16.10 Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga, ilma töövuukideta.
11.16.11 Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud.
11.16.12 Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega.
11.16.13 Kasutatavad asfaltbetoonsegud peavad vastama standardile EVS 901. Katete kvaliteet peab vastama MKMm nr 132, 13.05.04. Asfaltkatete rajamisel tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest.
11.16.14 Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt.

11.17 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine
11.17.1 Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm.
11.17.2 Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga.
11.17.3 Kaevuluugid ning kaped tuleb katte taastamisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Luugiraamide paigaldamine kivikatte peale ei ole lubatud. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt.

11.18 Kruus-/killustikkatte taastamine
11.18.1 Kruus-/killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruus-/killustikkattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast/killustikust fraktsioon 0…32 segu 3 paksusega vähemalt 20 cm. Katte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas.
11.18.2 Pärast kruuskattega tee taastamist tuleb töövõtjal omal kulul tellida tee kaltsiumkloriidiga töötlemine. Töödelda tuleb kogu tee ulatuses, kulunorm 1 tonn/km kohta.
11.18.3 Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 200 ±50 mm teepinnast allapoole.
11.18.4 Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses killustiku-/kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt.

11.19 Haljastuse taastamine
11.19.1 Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale tellija poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20…30 g/m2) või paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada (nõue kehtib ka rekonstrueeritavate murualade puhul, nt reoveepuhastite ja joogiveerajatiste territooriumil). Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks.
11.19.2 Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni kogu haljastatud alal. Esimese muru niitmise teeb töövõtja.
11.19.3 Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse.

12. Üldehitustööd

12.1 Pinnasetööd
12.1.1 Pinnasetööd tuleb teostada vastavuses RYL 90 peatükiga 3 ja MaaRYL 2000 peatükiga 15. Pinnasetööde tegemisel tuleb järgida kõiki asjassepuutuvaid ohutusnõudeid.
12.1.2 Kõik kaevikud tuleb enne järgnevate tööde alustamist tellijale ette näidata.

12.2 Vundamendisüvendite kaevamine
12.2.1 Vundamendisüvendite kaevamine tuleb teostada vastavalt RYL90 ptk 3 alapunkt 3.01.
12.2.2 Vundamendialuse loodusliku pinnase struktuuri ei tohi kaevetööde käigus kahjustada. Selle tagamiseks tuleb viimane 200 mm kaevata käsitsi või täpseks tööks sobiva tehnikaga.
12.2.3 Vundamenditaldmikud (v.a. vastavalt soojustatud plaatvundamentide puhul) peavad ulatuma allapoole külmumispiiri.

12.3 Alus
12.3.1 Vundamentide, reservuaaride põhjaplaatide ja põrandate alus tuleb teha killustikust, aluse paksus 200…250 mm. Alus tuleb tihendada vastavalt EVS1997-1:2003, p 5.3. Järgida tuleb MaaRYL 2000, p 15.1, 15.3, 15.11, 15.4, 15.41, 15.6.

12.4 Tagasitäide ümber konstruktsioonide
12.4.1 Tagasitäide tuleb teha vastavalt MaaRYL2000 ptk 15, täpsemad nõuded on punktides 15.1, 15.41,15.42, 15.6.
12.4.2 Tagasitäide tuleb tihendada kihtide kaupa, kihtide paksus määratakse vastavalt pinnase liigile, tihendamisseadmele ja ilmastikutingimustele. Tihendamine teostatakse vastavalt EVS1997-1:2003, ptk 5. Tihendusaste (Proctori tihedus) peab olema vähemalt 99% hoonesisesel täitel, 95% väljaspool hoonet.
12.4.3 Väljakaevatud materjali võib tagasitäiteks kasutada ainult tellija loal.

12.5 Betoonitööd. Betooni valmistamine ja transport
12.5.1 Betooni koostis, tootmine ja kvaliteet peavad olema vastavuses RIL 131 ja EVS- EN206-1:2007 nõuetega.
12.5.2 Valmisbetooni tuleb transportida seadmetega, mille kasutamine väldib betooni kihistumist ning koostisainete kadu ja tagab nõutava töödeldavuse säilimise.
12.5.3 Iga betoonisaadetise saatedokumendid peavad sisaldama informatsiooni, mis on loetletud EVS-EN 206-1:2007 alapunktis 7.2.

12.6 Betoneerimisele eelnev inspekteerimine
12.6.1 Töövõtja peab tellijale esitama teate oma kavatsuse kohta alustada betoneerimistöid. Betoneerimine ei tohi alata enne armatuuri ja raketise inspekteerimist tellija poolt. Raketis ja armatuur peavad olema korralikult kinnitatud ja puhtad. Kõik üleliigsed distantsklotsid, raketiseosad ning muu praht peab olema kõrvaldatud.
12.6.2 Pärast raketise ja armatuuri heakskiitmist koostab töövõtja kaetud tööde akti vastavalt MKM määrus nr. 71, 27.12.02. nõuetele ning tellija esindaja allkirjastab selle.

12.7 Betoneerimine
12.7.1 Betooni paigaldamine ja tihendamine peab toimuma vastavalt RIL 149-1995 peatükile 4 ja TarindiRYL 2000 peatükile 23.
12.7.2 Betoneerimistööd tuleb läbi viia sel moel, et naaberkonstruktsioonid jäävad kahjustamata ning puhtaks. Betoonipritsmed tuleb muudelt konstruktsioonidelt koheselt eemaldada.

12.8 Betoneerimine ebasoodsates ilmastikutingimustes
12.8.1 Betoneerimistöid ei tohi viia läbi ilmastikutingimustes, mis mõjutavad paigaldatava betooni kvaliteeti (paduvihm jne). Töövõtja peab ette valmistama sobivad abinõud paigaldatud betooni kaitsmiseks ootamatute ilmamuutuste vastu.
12.8.2 Betoneerimisel talvetingimustes tuleb järgida RIL 149-1995, peatükk 6 nõudeid. Ümbritseva keskkonna temperatuuril alla 2 °C tohib betoneerimistöid teha ainult sel juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
12.8.3 betooni temperatuur peab olema paigaldamise ajal vähemalt 5 °C;
12.8.4 betooni temperatuur ei tohi langeda allapoole 5 °C kuni betooni tugevuse 5 MPa saavutamiseni. Betooni tugevust tuleb tõestada samades tingimustes säilitatavate katsekehade abil;
12.8.5 enne betooni paigaldamist tuleb aluspind, armatuur, sissebetoneeritavad elemendid ja raketis puhastada jääst ja lumest ning tagada, et nende temperatuur ületab 0 °C.
12.8.6 Töövõtja peab esitama tellijale kontrollimiseks talvise betoneerimise plaani. Selles plaanis tuleb kirjeldada betooni soojendamise meetodeid, soojustuse kasutamist, betooni temperatuuri kontrolli ja muid detaile. Töövõtja peab betooni temperatuuri jälgimiseks omal kulul hankima ja paigaldama termomeetrid. Termomeetrite arv ja asukohad määratakse tellija poolt. Liigset soojendamist ja suurt temperatuuride erinevust betoonis tuleb vältida. Külmakahjustustega betoonkonstruktsioonid lammutatakse ja asendatakse töövõtja kulul.

12.9 Betoonpõrandad
12.9.1 Betoonpõrandate pealispinna tasasus peab veeäravooluga (trappidega) ruumides vastama by45/BLY7 klass A nõuetele. Seintest, seadmevundamentidest jm põrandaga lõikuvatest konstruktsioonidest tuleb põrand eraldada 5 mm laiuse vuugiga, mis täidetakse hiljem silikoonmastiksiga. Veeäravooluga (trappidega) ruumides peab põranda kalle trappide poole olema vähemalt 0,01.

12.10 Betooni pinnakvaliteet ja tolerantsid
12.10.1 Kui tööprojektis ei sätestata rangemaid nõudeid, peavad kõik näha jäävad betoonpinnad vastama BY 13 tabel 2.4.2 klass 2 nõuetele.
12.10.2 Üldjuhul peavad betoonkonstruktsioonide tolerantsid vastama RT 02-10102 klass 2 nõuetele. Vajadusel (näiteks tehnoloogilistest nõuetest tulenevalt) sätestatakse tööprojektis rangemad nõuded. Raudbetoonkonstruktsioonidel näha jäävad servad faasitakse 10×10 mm.

12.11 Betooni parandamine – Tööde käigus rajatud betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid
12.11.1 Poorne või muude defektidega konstruktsiooni osa tuleb töövõtja kulul lammutada ja asendada. Asendatava osa ulatuse määrab tellija. Betooni ülekrohvimine või muul viisil parandamine ei ole lubatud ilma tellija kooskõlastuseta. Betooni parandamisel tuleb järgida RIL 149, peatükk 7.
12.11.2 Raketise fiksaatoritest jäävad avad tuleb täita tsementmördiga ümbritseva pinnaga ühetasa. Veekindlates konstruktsioonides tuleb kasutada mahus paisuvat mörti või spetsiaalseid raketiseavade sulgemise korke.

12.12 Armatuurterase lõikamine, painutamine ja kinnitamine
12.12.1 Armatuuri lõikamine ja painutamine viiakse läbi kuumutamata. Painutuse siseraadius peab olema suurem või võrdne armatuurvarda 4-kordse diameetriga, kui armatuurterase valmistaja ei ole ette näinud suuremat painutusraadiust. Painutatud vardaid ei tohi sirgestada või uuesti painutada.
12.12.2 Armatuurvardad kinnitatakse üksteise külge ning varustatakse vastavate fiksaatoritega armatuuri nihkumise vältimiseks betoneerimise ajal. Armatuurvardad tuleb omavahel ühendada sidumistraadiga. Keevitamist ei tohi kasutada.
12.12.3 Nõutava kaitsekihi saavutamiseks tuleb kasutada plastmassist distantselemente. Distantselementide maksimaalne vahekaugus on 600 mm. Distantselemente ei tohi naelutada raketise külge.

12.13 Raketis
12.13.1 Betoonkonstruktsiooni projektikohaste mõõtmete, asukoha ja pinnakvaliteedi tagamiseks peab raketis olema sobivast materjalist, jäik ning tihe. Viimistluseta nähtavale jäävate betoonpindade (s.h. reservuaaride sisepindade) raketise erinevate osade valmistamist erineva tekstuuriga materjalidest (näiteks lauad ja vineer) tuleb vältida. Joogiveereservuaaride sisepinna raketis peab tagama võimaikult sileda sisepinna, laudraketise kasutamine ei ole lubatud. Lahtirakendamist hõlbustav aine peab olema betooni jaoks sobiv ja see tuleb kanda raketisele ühtlaselt. Ainet ei tohi sattuda armatuurile ega muudele sissebetoneeritavatele elementidele.
12.13.2 Kasutada tohib ainult selliseid raketise fiksaatoreid, millest ei jää betooni pindmisesse kihti (kuni 50 mm sügavuseni) alaliselt mingeid osi.
12.13.3 Raketist ei tohi eemaldada enne, kui betoon on saavutanud piisava tugevuse kõikide konstruktsioonile mõjuvate koormuste kandmiseks ning konstruktsiooni vigastuste vältimiseks lahtirakestamise käigus.

12.14 Müüritööd
12.14.1 Müüritööde tegemisel tuleb järgida TarindiRYL 2000 punkte 42.42…42.48. Müüritise tolerantside kohta kehtivad TarindiRYL 2000, punkt 42.51, tabel 42:T1…42:T3, klass 1 nõuded.
12.14.2 Müüritis tuleb armeerida vastavalt müüritisematerjalide tootja juhistele ja tööprojektile. Armatuurvarraste otstesse tuleb jätta ülekate, tagamaks konstruktsiooni ühtlast tugevust. Nurkades tuleb armatuurvarraste otsad painutada 90° nurga all, et saavutada ülekattega jätk naaberseina armatuuriga.
12.14.3 Müüritise kihte omavahel või müüritist ja muid konstruktsiooni kihte läbi soojustuse ühendavad sidemed peavad olema roostevabast terasest.
12.14.4 Puhasvuukmüüritise kasutamisel kujundada vuugid silevuukidena. Pinnakvaliteet peab olema vastavuses Tarindi RYL 2000, p 42.52, tabel 42:T4.

12.15 Metallitööd. Metallkonstruktsioonide valmistamine, transport ja ladustamine
12.15.1 Teraskonstruktsioonide elementide lõikamine, painutamine, töötlemine, koostamine ja keevitamine peavad toimuma vastavalt EVS 1090-1:2003 peatükkidele 6 ja 7.
12.15.2 Torudest (nt nelikanttorud) konstruktsioonidele kehtivad EVS 1090-4:2003 nõuded.
12.15.3 Teraskonstruktsioone ja nende elemente tuleb kaitsta kahjustuste eest transpordil ja ladustamisel.
12.15.4 Kahjustatud metallkonstruktsioonid ja -elemendid vaadatakse enne paigaldamist tellija poolt üle ning vastavalt tema otsusele kas parandatakse või kuulutatakse kõlbmatuks ja eemaldatakse ehitusplatsilt.

12.16 Metallkonstruktsioonide tolerantsid
12.16.1 Teraselementide valmistustolerantsid peavad vastama EVS 1090-1:2003 punktidele 10.2.5…10.2.7.
12.16.2 Teraselementide paigaldustolerantsid vastavalt EVS 1090-1:2003 peatükk 10.4.
12.16.3 Torudest (nt nelikanttorud) konstruktsioonidele kehtivad EVS 1090-4:2003 nõuded.

12.17 Teraskonstruktsioonide korrosioonikaitse – kuumtsinkimine
12.17.1 Kuumtsinkimine peab toimuma vastavalt ISO 1461 ja EVS-EN ISO 14713-1:2010 toodud juhistele. Kui ei ole teisiti määratud, peab keskmine tsingikihi paksus olema vähemalt 75 µm.
12.17.2 Kuumtsingitavate teraskonstruktsioonide tööjooniste projekteerimisel ja valmistamisel tuleb ette näha tsinkimiseks vajalikud avad. Korraliku katte saavutamiseks tuleb vältida kitsaid avasid ja pilusid ning katkendkeevisõmblusi.

12.18 Teraskonstruktsioonide korrosioonikaitse – värvimine
12.18.1 Teraskonstruktsioonide värvimisel lähtutakse värvkatte valikul EVS-EN ISO 12944, võttes aluseks kasutuskoha keskkonnatingimused.

12.19 Roostevabast terasest elementide valmistamine, transport ja ladustamine
12.19.1 Roostevabast terasest profiile, elemente ja konstruktsioone tuleb kaitsta oksiidikihi mehaaniliste ja muude kahjustuste eest valmistamisel, transpordil ja ladustamisel. Roostevaba terast tohib töödelda ainult samast materjalist tööriistadega ning seda tuleb säilitada muudest metallmaterjalidest eraldi. Roostevabast terasest toodete tõstmisel tuleb vältida roostevaba terase ja tõstetrosside kokkupuudet.
12.19.2 Roostevabast ja happekindlast roostevabast terasest konstruktsioonide ja torustike keevitamisel on oluline kasutada põhimetalliga kokku sobivaid keevitusmaterjale.
12.19.3 Kasutatav keevitusmeetod vastavalt ISO4063 G või W, kaitsegaasina kasutada argooni.
12.19.4 Põhjalikumad juhised on toodud EVS 1993-1-4 lisas C.

12.20 Nõuded keevisõmbluse kvaliteedile
12.20.1 Kõik keevisõmblused tuleb teostada vastavalt EN 25817 keevitusklassile C (intermediate).

12.21 Mehaanikatööde üldnõuded
12.21.1 Mehaanikatööde planeerimisel tuleb arvestada kaasaegseid rahvusvaheliselt aktsepteeritavaid põhimõtteid. Planeerimise eesmärkideks on:
12.21.2 Korrosioonikindel, ohutu ja meeldiv töökeskkond operatiivhoonete, pumbajaamade jne. sisetöödel;
12.21.3 Kerge teostus ja vastupidav korrosioonikaitse kogu jaamas, eriti aga elektri- ja mehaanikatööde puhul; ning
12.21.4 Tööohutus veetööde (sise- ja välistööd) puhul erakorralistes olukordades.

12.22 Seadmete ja mehhanismide ohutus
12.22.1 Kõik mehhanismid ja seadmed peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivale tööohutust reguleerivale seadusandlusele.
12.22.2 Mehhanismid ja seadmed peavad vastama järgmistele standarditele:
12.22.3 EN 292-1: 1991 Safety of Machinery Basic concepts, general principles for design. Part 1: Basic terminology, methodology
12.22.4 EN-292-2: 1991 Safety of Machinery Basic concepts, general principles for design. Part 2: Technical principles and specifications
12.22.5 EN 418: 1992 Safety of Machinery Emergency stop equipment, functional aspects. Principles for design.
12.22.6 ISO/TR 9172 Continuous mechanical handling equipment. Safety code for screw conveyors. Examples for guards for trapping and shearing points.
12.22.7 EN 349: 1993 Safety of machinery. Minimum Gaps to avoid crushing of parts of the human body.
12.22.8 Lisaks peavad elektriseadmed vastama IEC ohutusstandarditele ja kohalikele elektriohutust reguleerivatele seadustele.
12.22.9 Seadmete ja mehhanismide paigaldamisel tuleb arvestada kõikvõimalike meetmete ja ettevaatusabinõudega personali ohutuse kindlustamiseks tööde teostamisel, seadmete hooldusel ja õlitamisel jne.
12.22.10 Seadmed ja mehhanismid peavad olema projekteeritud selliselt, et töötavale personalile ei langeks ülemäärast füüsilist koormust eesmärgiga vähendada tööõnnetuste riske ja tõsta tööohutust.

12.23 Hoiatus- ja märguandesildid
12.23.1 Hoiatus- ja märguandesildid peavad vastavalt ISO standardile olema vähemalt A4 formaadis, valmistatud korrosioonikindlast materjalist ja varustatud eesti keelse tekstiga.
12.23.2 Hoiatussildid peavad olema kollase tagapõhjaga ja musta tekstiga. Hoiatussildid peavad olema vähemalt järgmistel objektidel:
12.23.3 Silt „Automaatselt käivituv seade“ igale uksele, mis viib ruumi, milles paiknevad automaatseadmed võivad töötamise ajal olla ohtlikud.
12.23.4 Tõstukid peavad läbima eeltesti ning olema tähistatud maksimaalset koormust viitava märgiga.
12.23.5 Plahvatusohtlikud ruumid ja nende uksed peavad olema varustatud siltidega „Suitsetamise keeld“ ja „Plahvatusoht“ koos Eesti Vabariigis kehtivate vastavate sümbolitega.
12.23.6 Plahvatusohtlikes ruumides on keelatud kasutada sädemeid põhjustavaid seadmeid.
12.23.7 Ruumid, kus müra tase võib ületada 85 dB(A), peavad olema tähistatud müra viitava sildiga ning mürakaitsevahendite kasutamise märgiga vastavas ruumis.
12.23.8 Kohad, kuhu käsipuid pole võimalik paigutada, peavad olema tähistatud vastava märgistusega.
12.23.9 Hoiatusvärvid vastavalt EN ja ISO standarditele.

12.24 Ohutusvärvid
12.24.1 Vastavalt ISO standarditele tuleb ohutusvärvidega üle värvida järgmised objektid:
12.24.2 Takistused, mis võivad põhjustada õnnetusi nagu väljaulatuvad nurgad ja objektid, koridorides madalal paiknevad talad ja torud, tõstekangid, rihmad, eraldi astmed jne.
12.24.3 Põrandas asetsevate avauste ümbrus, luukide alaküljed, käsipuud jne.
12.24.4 Eriti ohtlikud seadmete liikuvad osad, isesulguvad objektide ümbrus, kilpide siseküljed jne.
12.24.5 Pinnad peavad olema värvitud või teibitud kollase/musta värviga ruuduliseks või triibuliseks.
12.24.6 Ohutuskilpe ja katteid või teisi ettevaatusabinõusid personali kaitseks ei tohi välja jätta ja ainult ohutusvärvide vastu välja vahetada.

12.25 Eriohutusnõuded seadmetele
12.25.1 Võimaluse korral peavad seadmed ja mehhanismid olema projekteeritud selliselt, et vajadus eraldi ohutusseadmete ja –riiete järele puudub.
12.25.2 Kõik torud, elektrikaablid jne. tuleb paigaldada vastavalt kas põrandale, seintele või lakke.
12.25.3 Ohutuse funktsioon peab võimaluse korral olema seadmete sisse integreeritud. Kui eraldi ohutusseade on vajalik, peab see tehnilise teostatavuse korral olema seadmetega ühendatud selliselt, et seadmete ohtlik opereerimine on kontrollitav läbi vastava ohutusseadme.
12.25.4 Keeratavate kraanide ning kangide maksimaalne manuaalne tööjõud võib olla kuni 200 N.
12.25.5 Automaatseadmed peavad olema projekteeritud selliselt, et töö seadmetega ei tekitaks võimalikke tööõnnetusi.
12.25.6 Kaitsega tuleb ümbritseda näiteks järgnevad seadmed:
• Võllid, nende muhvid jt. pöörlevad osad;
• Lint-, kett- ja hammasrattad;
• Hoorattad.
12.25.7 Liikuvad seadmed peavad olema varustatud ohulülitiga, mis ohu korral seiskab seadmed.
12.25.8 Kui liikuvate seadmete liikumistee on ümbritsetud kaitsekäsipuudega, peab käsipuude vahele paigaldama ka võrkkaitsme.
12.25.9 Mehaaniliste konveierite jt seadmete pealülitil peab olema ka lukustusseade (nt. tabalukk).
12.25.10 Puhastustööde lihtsustamiseks peaks ohutusseade võimaluse korral olema 150 mm põrandast.

13. Elektritööd

13.1 Väliskaablite paigaldamine
13.1.1 Kogu vee- ja kanalisatsioonirajatiste väliselektripaigaldis teostada maakaablitega.
13.1.2 Kaablid paigaldada min 0,7 m sügavusele, liiklusalade all min 1,0 m sügavusele. Kaablid kaitsta täies ulatuses kaablikaitsetorudega, kaablist 20-30 cm kõrgemale paigaldada hoiatuslint. Liiklusalade alla jäävad maakaablid kaitsta A-klassi kaablikaitsetoruga, ülejäänud trassi ulatuses kasutada B-klassi kaablikaitsetoru.
13.1.3 Maakaablid tuleb projekteerida ja paigaldada vastavalt standardile EE 10421629-JV ST 5-6:2001.
13.1.4 Maapealne väliselektripaigaldis tuleb rajada materjalidest, mis on selliseks kasutuseks ette nähtud (vastupidavad ilmastikule ja UV kiirgusele).

13.2 Maanduspaigaldis ja potentsiaaliühtlustus
13.2.1 Vee- ja kanalisatsioonirajatiste elektripaigaldistele tuleb ehitada maanduspaigaldis, mis vastaks maandustakistusele ≤ 30 Ω. Maanduselektroodid paigaldatakse nii, et oleks tagatud hea kontakt pinnasega. Kui maanduspaigaldise takistus ei anna soovitud tulemusi, siis tuleb varrasmaandurite arvu suurendada. Vajadusel tihendatakse elektroodi ümber olev maapind. Kõik ühendused pinnases tehakse kindlate press-, keevis-, kõvajooteliidetena. Kasutades betoonrajatiste metallarmatuuri maanduselektroodina või selle osana, ühendatakse metall kontaktikindlalt omavahel ja varustatakse ühendusjuhtmetega. Torustiku külge monteeritavad maandused monteeritakse nii, et neid ei peaks eemaldama ventiili, mõõtja vms. seadme vahetamisel. Potentsiaaliühtlustus teostatakse rajatise kõigi metallkonstruktsioonidega.
13.2.2 Maanduspaigaldise ehitamisel tuleb juhinduda EVS-EN 60439-1 ja EVS-IEC 61024:2003 nõuetest.

13.3 Hoonesiseste kaablite paigaldamine
13.3.1 Hoonesisene kaabeldus paigaldada pinnapealsena kaabliredelitele, torudesse või karbikutesse; pindpaigaldus kaabliklambritega ei ole lubatud. Kaabliredelite korrosioonikaitse peab vastama keskkonnaklassile, kinnitused tootja juhistele. Tugev- ja nõrkvoolukaablite paigaldamisel samale redelile tuleb kaablid eraldada vaheseinaga.
13.3.2 Ühte torusse ei tohi paigaldada üle ühe kaabli.

14. Materjalid, tooted, seadmed

14.1 Üldist
14.1.1 Kõik tööde käigus kasutatavad materjalid peavad olema uued, kui tellija tingimustes pole ette nähtud teisiti.
14.1.2 Kõigil seadmetel peab olema Eestis volitatud hooldus- ja remondiesindus, mis on võimeline reageerima seadmetega tekkivate probleemide korral hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

14.2 Kvaliteedi tagamine
14.2.1 Kõiki materjale, liitmikke, tihendeid, ühendusi, siibreid ja muid materjale, mida antud nõuded hõlmavad, tuleb testida järgides vastavaid standardeid.
14.2.2 Antud nõuetes kirjeldatud materjale ja seadmeid ei tarnita enne ehitusplatsile, kui vastav pakkumine on kooskõlastatud tellija poolt.
14.2.3 Kõigi torude, liitmike ja ühendustega peab kaasas olema informatsioon tootja nime ja kaubamärgi, suuruse, surveklassi, klassi, tootmiskuupäeva, põlvede nurkade jm kohta vastavalt antud tootmisstandardile.

14.3 Tootekirjandus ja muu vastav infomaterjal
14.3.1 Tööde teostamise käigus esitatavad dokumendid s.h. täitedokumentatsioon peavad sisaldama kogu olemasolevat informatsiooni ja allpool toodud andmeid ja muud täiendavat informatsiooni, mis on vajalik andmaks hinnangut, kas antud materjal/seade vastab lepingus sätestatule. Kui esitatav materjal on nii eesti kui inglise keeles, vasturääkivuste korral tuleb ülemaks lugeda inglise keelset materjali.
14.3.2 Osalise või mittetäieliku teabe esitamine ei ole lubatud.
14.3.3 Tööde teostamise käigus esitatavad dokumendid s.h. täitedokumentatsioon peavad sisaldama järgnevat (kuid pole sellega piiritletud) informatsiooni:
• Kataloogi andmed, k.a. spetsifikatsioonid, illustratsioonid ja osade tabel, kus on ära näidatud erinevate komponentide ja tarvikute materjal. Illustratsioonid peavad olema piisavalt detailsed ja nende järgi peab olema võimalik seadet kokku panna ja lahti võtta;
• Põhjalikud joonised tarvikute kokku panemiseks koos vastavate märgitud mõõtmetega. Antud informatsioon peab olema piisav seadme kokkupanemiseks ja lahtivõtmiseks ja osade tellimiseks;
• Nimekiri antud seadmele vajalikest määrdeainetest. Nimekiri peab sisaldama vähemalt nelja analoogset ja võrreldavat looduslikku ja/või sünteetilist erinevate tootjate poolt toodetud määrdeainet. Nimekiri peab sisaldama ka informatsiooni aastaseks tööperioodiks vajaliku määrdeaine koguse kohta;
• Materjali testimistõend;
• Nimekiri tagavaraosadest ja spetsiaalsetest vajalikest tööriistadest;
• Informatsioon erinevate osade kaalu kohta;
• Tabeli kujul esitatud informatsioon torude kohta, mis peab sisaldama järgmist teavet: teenindus, toru mõõtmed, töörõhk, toruseina paksus, isolatsioonikihi välisläbimõõt;
• Tootja juhendid torude transportimiseks, mahalaadimiseks, ladustamiseks ja torude, liitmike ja muude osade paigaldamiseks.

14.4 Testimistõendid
14.4.1 Ehitusplatsile ei tarnita materjali enne, kui tellija on kooskõlastanud vastavad tõendid materjalide kohta.
14.4.2 Tõendatud tehasekatsetuste tulemused
14.4.3 Tootja annab töövõtjale koopiad tõendatud tehasekatsetuste tulemustest koos tootmisstandarditega, mis esitatakse vastavalt lepingus sätestatule.

14.5 Torustikumaterjalid.
14.5.1 Survetorud – Polüetüleentorud peavad vastama standardile BS EN 12201-3:2011+A1:2012. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.
14.5.2 Isevoolutorud – Polüvinüülkloriidtorud (PVC) peavad vastama standardile EN1401-1 või EVS-EN 13476-3:2018+A1:2020. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kõikide isevoolsete torustike rajamiseks kasutatavate torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2).

14.6 Kanalisatsioonikaevud
Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud polüetüleenkaeve, minimaalse suurusega 400/315. Kaevud peavad olema veetihedad, sh kaevu krae ja tõusutoru ühendus. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598 nõuetele. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud, kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad. Kanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema minimaalselt 150 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus. Teleskoobi ja kaevuluugi krae vaheline osa peab olema hermetiseeritud, näiteks Penosil WaterStop vms analoogset toodet kasutades. Kaevuluugid peavad vastavama EN124 klassile D. Kaevuluugid ei tohi kolksuda. Väljaspool tiheasustust asuvad kanalisatsioonikaevud tuleb tellija nõudel varustada plastist või raudbetoonist luukidega ja/või tähistada standardsete, selleks otstarbeks tehaseliselt valmistatud märketulpadega.
14.7 Siibri ja veemõõdukaevud
Kaevude korpused peavad olema veetihedad, valmistatud polüetüleenist (EVS- EN1778). Torude läbiviigud tuleb teha spetsiaalsete, poltidega pingutatavate tihenditega või plasti elektrikeevis (ekstruuder) meetodil teostatud. Kaevude luukide minimaalne puhas ava peab olema 600 mm. Kaevuluugid peavad olema ujuvpaigaldusega ja vastama standardile EN124 D400. Kaevu minimaalne sisediameeter on 1200 mm, luugi puhas ava minimaalselt 600 mm. Kaevuluugi all peab olema XPS soojustusluuk.

14.8 Voolurahustuskaevud
Kaevude korpused peavad olema veetihedad ja valmistatud polüetüleenist. Kaevud peavad olema tehaseliselt valmistatud teleskoopsed polüetüleenkaevud. Tehaseliselt valmistatud elementidest komplekteeritavad kaevud (nn Lego-kaevud) on keelatud. Voolurahustuskaevud peavad olema koonuselise põhjaga. Kaevust väljavool peab olema kaevu põhjast.

14.9 Sulgarmatuur
Erinevat tüüpi sulgarmatuuri kasutuskohad on järgmised:
14.9.1 Kummikiilsiiber – lubatud kasutada nii joogivee kui ka reovee torustikel, järgida tuleb tihendimaterjalide vastavust vedeliku omadustele;
14.9.2 Kuulkraan – kasutusvaldkond: veetorustike tühjendusotsad, proovivõtmiskohad, õhueraldus jms. Ei sobi reoveetorustike sulgarmatuuriks;
14.9.3 Pöördklapp- kasutatakse ainult joogivee ja toorvee sulgarmatuurina puurkaev-pumplate, II astme pumplate ja veetöötlusjaamade hoonesisestel torustikel.
Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Siibrid peavad sulguma päripäeva.
14.9.4 Kinnistusisesed isetühjenevad maakraanid on keelatud.
14.9.5 Veemõõdukaevu rajamisel peab kaevu minimaalne läbimõõt olema vähemalt 1200mm.

14.10 Kiilsiibrid
Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele:
14.10.1 vastama standardile DIN 3352
14.10.2 vastama surveklassile vähemalt PN10
14.10.3 spindlid peavad olema roostevaba terasest AISI316;
14.10.4 O-rõngad materjalist NBR;
14.10.5 spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;
14.10.6 tagumine tihend materjalist EPDM;
14.10.7 korpus ning kate malmist GGG (DIN 1693),
14.10.8 kaetud seest ja väljast 250 µm epoksüüdkate vastavalt standardile DIN30677;
14.10.9 lametihend materjalist EPDM;
14.10.10 siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti);
14.10.11 kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM;
14.10.12 DIN 2501 äärikud;
14.10.13 reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR.

14.11 Pöördklapid
Minimaalsed nõuded:
14.11.1 korpus – hallmalm, GG – 25 (DIN 1691), kaetud 200 µm epoksüüdkattega, mis peab vastama standardile DIN30677;
14.11.2 sisekate – EPDM vulkaniseerituna korpuse külge;
14.11.3 klapp – kuni DN 300 AISI 316, suuremad tempermalm GGG-40 (DIN 1693);
14.11.4 spindel ja tihvt – AISI 316.

14.12 Tagasilöögiklapid
Minimaalsed nõuded:
14.12.1 korpus peab olema tempermalmist (vähemalt GGG 40)
14.12.2 seest ja väljast kaetud minimaalselt 250 µm epoksüüdkattega (DIN30677)
14.12.3 võll: AISI 304;
14.12.4 tihendid: EPDM;
14.12.5 kinnitusvahendid, sõrmed: A4;
14.12.6 puks: pronks CZ 132 (EN 12164/165);
14.12.7 Kanalisatsioonitorustiku puhul on nõutavad kuuliga tagasilöögiklapid. Miinimumnõuded:
14.12.8 kuul: kaetud NBR kummiga;
14.12.9 kinnitusvahendid: A4.

14.13 Maakraanid, spindlipikendused, kaped
Minimaalsed nõuded
14.13.1 malmist maakraanid peavad vastama DIN 3352;
14.13.2 peavad vastama surveklassile vähemalt PN 10;
14.13.3 peavad olema elastse tihenduspinnaga;
14.13.4 seest ja väljast kaetud minimaalselt 250 µm epoksüüdkattega (DIN30677);
14.13.5 korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GG 25 – DIN 1691 või POM-plastist;
14.13.6 spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13), teleskoopset tüüpi;
14.13.7 spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga ühendatud;
14.13.8 spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Liiklusalal kasutada ujuvaid kapesid.
14.13.9 Kinnistusisesed isetühjenevad maakraanid on lubatud vaid juhul, kui need paigaldatakse pärast kinnistu veemõõdusõlme. (hoonesisese veemõõdu sõlme korral tuleb see ümber paigutada kinnistule paigaldatavasse veemõõdukaevu minimaalse läbimõõduga 1200mm). Isetühjenev maakraan peab vastama kõigile tavamaakraani tehnilistele tingimustele. Välisvõrkudel (peamagistraaltorustik) on isetühjenevad maakraanid keelatud.
14.13.10 Maakraanid peavad olema keevisotstega. Maakraani spindli pikendus peab olema suure võtmega keeratav (sama võti, mis tuletõrje hüdrandil). Spindli sügavus kape pealt mõõdetuna 5cm.

14.14 Äärikud, poltliited, tihendid
Kasutada võib epoksiidkattega malmäärikuid. Poltliited peavad olema roostevabast terasest ISO 3506 A4 (AISI 316), tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Poltliited peavad mõlemas otsas olema varustatud seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1. Kanalisatsioonitorustike NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611.

14.15 Tehnoloogilised seadmed
Kõik elektrimootorid peavad vastavalt IEC standardile 72 – 1 ja 2 olema IP 54 klassi kuuluvad tolmu ja ilmastikukindlad mähismootorid. Mootorid peavad IEC standardi B-klassi isolatsiooni juhenditele vastama (maksimaalne lubatav temperatuur 130 ºC). Nimetus peab olema kirjutatud korrosioonikindlast materjalist sildile. Mootori jõudlus peab ületama töötava mootori maksimaalset võimsusnõuet vähemalt 15%. Suuremate kui 30 kW mootorite kaabelühenduskast peab olema selline, kuhu oleks võimalik ühendada ka alumiiniumkaableid.

14.16 Reoveepumbad
Pumba võll peab olema korrosioonikindlast roostevabast terasest. Pumba mootor peab IEC klassi IP 68 alusel olema veekindel ja vastama F klassi isolatsioonile pideva,
155 ºC töötemperatuuri juures. Mootor peab olema kaitstud:
• ülekuumenemise eest (andurid mootori mähistes);
• niiskuse eest (mootori kamber);
• vedeliku lekke eest (andur õlikambris);
• Pump ja mootor peavad olema vastupidavad 40 ºC maksimaaltemperatuuriga vedelike puhul.
Kõik staatilised tihendid veekindlates liidetes peavad olema nitrilist (NBR) O-rõngas tüüpi. Võllitihendeid peab olema kaks. Nad peavad olema mehaanilised tihendid, ränikarbiidist tööpinnaga ja nende omadused ei tohi sõltuda pumba pöörlemissuunast.
Laagrid peavad olema kinnised eelmääritud kuullaagrid.
Pumba töörattad peavad olema kõrgtugevast malmist vaba läbivoolu töörattad ning peavad olema staatiliselt ja dünaamiliselt tasakaalus. Töörattad peavad olema reovee tüübile vastavad ja normaaltöö juures peab ummistumine olema välistatud.

14.17 Elektri- ja automaatikapaigaldise elemendid
Kogu elektritöö peab olema teostatud kooskõlas võrguettevõtte tingimustega.

14.18 Kaablid
Jõukaablid U < 1 kV peavad olema polüvinüülkloriidisolatsiooniga ja vask- elektrijuhtidega (kui S < 16 mm2) ja võivad olla alumiiniumjuhtidega kui S >16 mm2. Rakendatavad standardid on:
• Jõukaablid Uo/U= 0,6/1KV; Um= 1,2KV SFS 4880, HD 603, IEC 60502
• Installatsioonikaablid Uo/U= 450/750V EVS 720:1996, EVS 721:1996
• Painduvad kaablid Uo/U= 450/750V SFS 5525 CENELEC HD 21
• Sidekaabel maas ja kanalis SFS 5012 standardi kohaselt
• Sidekaabel sisepaigalduseks SFS 5739 standardi kohaselt
• Kaablid peavad vastama IEC 227 nõuetele ja taluma temperatuuri kuni -20 °C.

14.19 Valgustid
Kasutada LED valgusteid. LED valgustid peavad olema energiasäästlikud ja vastupidavad ning mõeldud tööstushoonete jaoks. Valgustid peavad töötama tõrgeteta ka rasketes ja keerulistes keskkonnatingimustes, plahvatusohtlikutes tsoonides ja niiskusetasemel kuni IP69. Valgustitele peab olema väljastatud kõik nõutavad sertifikaadid.Valgustid peavad oma valgustehniliste näitajate, kaitseklassi ja kaitseastme, konstruktsiooni ning muude tehniliste näitajate poolest vastama projekti ja normdokumentatsiooni nõuetele ning omama asjakohaseid heakskiidutunnistusi ja vastavussertifikaate. Valgustid tuleb paigaldamisel komplekteerida kõigi vajalike aktiivsete (nt. halogeenvalgustid lühisekindlate pingemuunduritega, lahenduslampidega valgustid energiasäästlikke liiteseadmetega jne) ja passiivsete (nt. reflektorid, kaitsekatted ja – võred, riputus- või siinitarvikud, jne.) lisaseadmetega. Turvavalgustid peavad olema toimeajaga vähemalt üks tund. Valgusteid juhitakse valdavalt kohapealt käsitsi, kasutades liht-, veksel-, rist-, grupi- ja grupiveksel-lüliteid. Välisvalgustuse juhtimine lahendada kooskõlastatult tellijaga hämara- või liikumisandurite baasil ja/või hoonest lülitatavana.

14.20 Kilbid
Kilbid peavad olema valmistatud tehaseliselt ja vastama standardi EVS-EN 60439 seeria nõuetele. Elektrikilbil peakaitsega üle 35A peab olema tehniline dokumentatsioon ja vastavusdeklaratsioon ning teostatud vajalikud tüüpkatsed. Alla 35A peakaitse puhul peab samuti olema tehniline dokumentatsioon ja vastavusdeklaratsioon, kuid tehniline dokumentatsioon võib koosneda ainult koostisosade vastavusdeklaratsioonidest. Minimaalne kaitseklass on IP44 sisepaigalduseks ja IP54 välispaigalduseks, avatuna IP20. Reoveepumplate juhtimiskilbid, mis on mõeldud välistingimustesse paigalduseks peavad olema vandaalikindlad ja lukustatavad erivõtmega. Kilbid peavad olema avatavad ja suletavad Vee-ettevõttes kasutatava pumplate juhtimiskilbi võtmega. Võtme kohta info saamiseks tuleb võtta ühendust ettevõttega OÜ Kohila Maja.
Kilbis peab olema vähemalt 20% varuruumi edaspidisteks laiendusteks. Enne juhtimiskilbi tellimist tuleb teha joonised nii kilbi sisust kui välisküljest ja esitada need tellijale heakskiitmiseks. Seadmete asukoht tuleb kooskõlastada tellijaga enne kilbi valmistamist. Juhtkilbid omama ligipääsu esiküljest ning uksed peavad olema lukustatavad. Kilbi sisendil peab olema pinge- ja faasikontrollirelee, voltmeeter ja voltmeetri ümberlüliti. Kilpi paigaldatavad 1- ja 3-faasilised automaatkaitselülitid peavad kaitsma väljuvaid liine ülekoormuse ja lühisvoolu eest. Elektrimootorite kaitseks kasutada mootorikaitselüliteid. Sujuvkäivite ja sagedusmuundurite kasutamisel arvestada erinõudeid. Mootorite töötundide arvestamiseks peavad olema tunnilugejad. Lisaks automaatsele juhtimisele peab juhtkilpide kaudu olema tehnoloogilisi seadmeid võimalik juhtida ka käsitsi. Üleminek automaatselt käsitsi juhtimisele ja vastupidi peab olema teostatav uksel (esipaneelil) paikneva(te) lüliti(te) A-0-K kaudu. Pistikupesade liinid peavad olema kaitstud rikkevoolu kaitsega 30 mA. Kõik vajalikud abikontaktid, releekontaktid, juht- ja signaalahelad tuleb väljutada klemmliistule. Peale kõikide ühenduste tegemist markeerida kilbid, seadmed ja kaablid. Kõik lülitid, kaitsmed ja muud seadmed varustatakse plastikust siltidega musta kirjaga valgel taustal. Väljundkaablid varustatakse vastava markeeringuga. Igal kilbil peab olema silt kilbi nimega. Kilbi pealüliti juures peab olema silt „Pealüliti“. Moodulstruktuuriga kilbi iga mooduli uksel peab olema silt mooduli seadmete grupi koondtähisega ja seadme nimega. Kõik kilbi uksel olevad seadmed sildistatakse vastavalt põhimõtteskeemidel olevatele kirjetele. Juhtvõtme sildil kajastatakse juhitava seadme koondtähis ja seadme nimi. Mõõteriista juurde paigaldatakse silt, millele kantakse seadme koondtähis ja seadme nimi vastavalt põhimõtteskeemidele. Signaallampide värv määrata tööprojektis. Sama värvi signaallampe ja nuppe on võimalik ühitada, kui nende funktsioon on samalaadne (nt. nupp-käima ja signaallamp-töötab). Signaallampide valgusallikatena kasutada valgusdioode. Kilpi peab mahtuma ka kogu automaatika aparatuur.

14.21 Juhtimis- ja kaitseaparatuur
• Jõulülitid DIN VDE 0660; DIN VDE 0165 või IEC 947;
• Juhtimisvõtmed DIN VDE 0106 osa 100;
• Juhtimisnupud IEC 947-5-1;
• Kontaktorid DIN EN 46199 osa 5; tähistus – DIN EN 50012; lisakontaktid – DIN EN 50005 lk.2/8;
• Trafod (kaitse) DIN VDE 0532; DIN VDE 0550; EN 60742; IEC 742.

14.22 Rikkevoolukaitse
Rikkevoolukaitse vastavalt EEI 3-3:1994 ja EEI 3-4:1994. Lülitid peavad vastama DIN VDE 0664 osa 1.

14.23 Liigpingekaitse
Liigpinge aparatuur vastavalt EVS-EN 60099. Aparatuur peab vastama DIN VDE 0100 III- kat. DIN VDE 0110, osa 1. IEC 99.1 tab.1. standardile.

14.24 Sagedusmuundurid
Sagedusmuundurid peavad vastama IEC/EN 61000-3 nõuetele ja olema varustatud laiatarbe nõuetele vastava sisseehitatud elektromagnetiliste häirete filtriga (EN61800-3). Puurkaevupumpade juhtimiseks tuleb kasutada sagedusmuundureid, mis omavad spetsiaalset sisseehitatud programmi pumpade juhtimiseks rõhu järgi. Muundurite kaitseklass peab olema kilpides vähemalt IP 21 ja tehnoloogilistes ruumides IP 54. Sagedusmuunduritel peab olema akuga juhtpaneel, mille abil töötaja saab:
• näha diagnoosimiseks vajalikku andmekonfiguratsiooni;
• seadistada parameetrite väärtusi;
• sooritada valiku automaat- ja kohtjuhtimise vahel;
• juhtida sagedusmuundureid käsitsi;
• milles on reaalaja kell ja kalender;
• häirete salvestamine.
Sagedusmuunduritel peavad olema vähemalt alljärgnevad välisühendused:
• Digitaalsisend – käivitamine/seiskamine;
• analoogsisend 4…20 mA – kiiruse normväärtus;
• 3 releeväljundit – töö, rike ja valmisolek;
• Mõõtepotentsiomeetri ühendused – kiiruse normväärtus;
• analoogväljund 4…20 mA – sageduse tegelik väärtus;
• analoogväljund 4…20 mA – voolutugevuse tegelik väärtus.
Sagedusmuundurite kaitsesüsteem peab hõlmama vähemalt alljärgnevaid funktsioone:
• lühiühendus;
• ületemperatuur (mootori sisemine termistor);
• ülekoormus;
• üle- ja alapinge.

14.25 Automaatjuhtimissüsteemi elemendid
Kõik automaatjuhtimissüsteemi saadetavad juhtimis- ja häiresignaalid tuleb edastada potentsiaalivabade releeväljundite kaudu. Releeväljundid tuleb kaitsta kaitsmetega. Kõik elektrilised väljundid peavad olema kaitstud lühise eest. Analoogsignaalina (AI) tuleb kasutada 4-20 mA vooluga signaali. Signaalid peavad olema galvaaniliselt eraldatud. Kaardil peab olema toiteahela katkestuse valgusindikatsioon. 4-20 mA analoogväljundid (AO) peavad olema galvaaniliselt eraldatud. Kaardil peab olema toiteahela katkestuse valgusindikatsioon. Häiresignaalid, asendisignaalid, impulsilugejad (DI) peavad olema 24 V DC potentsiaalivabad releekontaktid. Kaardi kanalite positsioon peab olema esipaneelil valgusindikatsiooniga näidatud. Kõik seadmete juhtimise signaalid (DO) peavad olema teostatud 230 V/50 Hz/5A releeväljundite kaudu. Kaardi kanalite positsioon peab olema esipaneelil valgusindikatsiooniga näidatud. Automaatjuhtimissüsteemi juhtimispaneelid peavad vastama järgmistele nõuetele:
• varustatud graafilise displeiga;
• varustatud funktsiooniklaviatuuriga protsessi jälgimiseks ja juhtimiskäskude andmiseks; funktsiooniklaviatuur peab võimaldama trendidispleide jälgimist;
• varustatud numbriklaviatuuriga, mis peab võimaldama seada ja muuta parameetreid jm seonduvaid andmeid ning samuti sisestada kasutaja identifitseerimiskoodi.

15. Katsetused ja kontrolltoimingud

15.1 Isevoolutorustikud
15.1.1 Kõikidele rajatavatele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja kinnistusisestele torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse tellijaga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega.
15.1.2 Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:
• Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Tellija esindaja lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed.
• Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud.
• Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.
• Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab töövõtja tellija nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni.
• Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas).
15.1.3 Tellijal on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud.
15.1.4 Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse.
15.1.5 Väiksemate defektide puhul, mis tellija arvates ei vaja kohest parandamist, võib tellija nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut puudustest teatamise ajavahemikul töövõtja kulul. Tellija otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad.
15.1.6 Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab tellija.
15.1.7 Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu.

15.2 Survetorustikud
15.2.1 Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:
15.2.2 Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.
15.2.3 Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud).
15.2.4 Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise.
15.2.5 Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar.
15.2.6 Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub tellija poolt valitud punkti(de)st.
15.2.7 Survekanalisatsioonitorustiku survekatse võib teha enne survekanalisatsiooni ühendamist lõpukaevu (voolurahustuskaevu).

15.3 Veetorustikud
15.3.1 Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta.
15.3.2 Läbipesu järgselt võtab töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama SM määrus nr 82, 31.07.01. nõuetele.
15.3.3 Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab tellija.

15.4 Joogiveerajatised
Puurkaev
15.4.1 Puurkaevu katsetamine toimub vastavalt KKM määrusele nr 43, 09.07.2015.

15.5 Veeanalüüs joogiveerajatise käikulaskmisel
15.5.1 Enne joogiveerajatise käikulaskmist (s.t. siis, kui joogiveerajatisest suunatakse joogivesi ühisveevärki) peab töövõtja joogiveerajatise väljundist võtma veeproovi ning laskma seda analüüsida akrediteeritud laboratooriumis mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Juhul, kui joogiveerajatisest väljuv vesi ei vasta mikrobioloogiliste näitajate osas SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele, tuleb joogiveerajatise torustikud ja seadmed läbi pesta ja vajadusel desinfitseerida.

15.6 Kanalisatsioonipumpla
15.6.1 Enne vee laskmist pumplasse:
• Tuleb kontrollida, kas pumpla juhtimisahelad, sh. ka häiresignalisatsioon töötavad;
• Tuleb teostada pumpade pöörlemissuuna kontroll, järgides selleks pumbavalmistaja poolt etteantud instruktsioone;
• Tuleb teostada üleüldine pumpla komplektsuse ja elementide kinnituse kontroll.
• Erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba kaabli õigele kinnitusele tõsteketi(trossi) külge ja kõigi vee alla jäävate seadmete ja kinnituste kontrollile.
15.6.2 Peale vee sisselaskmist tuleb teostada pumplate testimine ekspluatatsiooni olukorras. Selle eesmärk on töövõtja poolt tõestada, et pumpla parameetrid (vooluhulk, tõstekõrgus ja pumba võime pumbata reovett) vastavad projekteeritule. Testimise pikkus on 1 ööpäev.

15.7 Reoveepuhasti
15.7.1 Reoveepuhasti protsessi ja puhastusefektiivsuse katsetused viiakse läbi protsessi käivitamise ja häälestamise perioodil kõigi ehitus- ja rekonstrueerimistööde lõppemise järgselt, mil tuleb saavutada stabiilne – seadusega nõutud – heitveele esitatavate kvaliteedinõuete täitmine ja vastav ainete kontsentratsioon heitvees.
15.7.2 Tellijal on õigus töövõtjalt nõuda heitveele esitatavate nõuete garanteerimist järgmistel juhtudel:
15.7.3 Reovee kuu keskmine hüdrauliline koormus kuiva ilma korral bioloogilisele puhastusele ei ületa projekteeritud bioloogilise puhastuse keskmist hüdraulilist koormuse (Qkeskm) väärtust.
15.7.4 Kui tegelik kuu keskmine ööpäevane reostuskoormus orgaanilise aine (BHT7) ja üldlämmastiku (Nüld) osas ei ületa bioloogilise puhastuse keskmist projekteeritud koormust.
15.7.5 Operaatorid on korrektselt ja täpselt jälginud töövõtja poolt kirjalikult koostatud instruktsioone ja kirjalikke juhiseid.
15.7.6 Ei ole esinenud muid protsessi segavaid tegureid nagu:
• Elektrikatkestusi;
• puudusi kemikaalidega varustamisel;
• muid mehhaanilis- elektrilisi avariisid;
• Force majore´st põhjustatud probleeme.
15.7.7 Vastasel juhul on töövõtjal õigus taotleda tellijalt lisaaega protsessi taastamiseks ja nõutavasse režiimi viimiseks.
15.7.8 Protsessi lõplik häälestamine viiakse töövõtja poolt läbi peale kõigi ehitustööde lõpetamist, sealhulgas automaatjuhtimissüsteemi valmimist. Kõik kulutused proovide võtmisele ja analüüsimisele kannab protsessi käivituse ja häälestamise perioodil töövõtja.
15.7.9 Protsessi tehnoloogiline häälestamine kestab kuni stabiilsete, normikohaste heitvee reoainete sisalduste saavutamiseni.
15.7.10 Töövõtja korraldab häälestamise perioodil (kestvusega vähemalt 2 kuud) reoveepuhasti heitvee väljavoolust keskmistatud heitveeproovi võtmise (atesteeritud proovivõtja korraldamisel) ja proovide keemilise analüüsi vastavat atesteeringut omavas laboris. Iga nädal tuleb võtta vähemalt üks heitvee proov. Proovid tuleb seejuures võtta erinevatel nädalapäevadel.
15.7.11 Kui kuue järjestikku vähemalt 1-nädalase intervalliga võetud heitveeproovi analüüsid vastavad seadusandluses toodud kvaliteedinäitajatele (ei ületa neid); BHT7; heljumi, üldlämmastiku, üldfosfori ja KHT kontsentratsioonide osas, loetakse reoveepuhasti toimimine nõuetekohaseks. Kui üks heitvee proovidest ei vasta nõuetele, alustatakse kuue järjestikuse proovi (intervall 1 nädal) võtmist uuesti. Vajadusel on omanikujärelevalvel või tellijal õigus nõuda lisaanalüüside tegemist, mille eest tasumine toimub täiendavate kokkulepetega.
15.7.12 Käivitus- ja häälestamise perioodi võimalikust pikenemisest ning selle põhjustest informeerib Töövõtja tellijat kirjalikult.
15.7.13 Töövõtja viib protsessi käivitamise ja häälestamise käigus läbi tellija personali väljaõppe tööolukorras. Vajalik on juhtida tähelepanu võimalike avariisituatsioonide tekkimisele ning puuduste kiire kõrvaldamise metoodikale, võimalusel alternatiivsüsteemide käivitamisele jms. Väljaõppe aluseks on reoveepuhasti hooldusjuhend.

16. Ehitusdokumentatsioon

16.1 Üldist
16.1.1 Töövõtja peab ehitustöid dokumenteerima vastavalt Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktidele. Ehitusdokumendid tuleb pärast ehitustööde lõppu anda kahes eksemplaris üle tellijale.
16.1.2 Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab töövõtja lisaks eelnevale ette valmistama, komplekteerima ning sobivalt köidetuna tellijale esitama kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid või valmistama ette vajalikud dokumendid Ehitisregistris.

16.2 Mahamärkimine
16.2.1 Ehituse eel tuleb kvalifitseeritud geodeedi poolt objektile paigaldada piisaval hulgal ajutisi reepereid. Piisav tähendab antud kontekstis, et ehitajal oleks tööde käigus kogu trassi ulatuses näha ajutist reeperit või polügonomeetriavõrgu punkti optilise nivelliiriga ühe vaatega. Paigaldatud ajutised reeperid peavad olema seotud nivelleerimis- või tahhümeeterkäiguga tellija poolt aktsepteeritud lähtepunktidega. Projektiga kavandatud rajatiste mahamärkimise täpsusklass peab vastama tasapinnaliste ristkoordinaatide ja absoluutkõrguste täpsusklassile 0.01 m. Ajutiste reeperite mõõdistamise käigus peavad samade lähtepunktide pealt olema kontrollmõõdistatud ka projekteeritud torustike eesvoolude kõrgused. Mõõdistusvõrgu rajamise ja eesvoolude kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada tellijale enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul. Torustiku mahamärkimisel tuleb täpsustada maapinna kõrgusarv projekteeritud kaevude paigalduskohtades enne ehitustöödega alustamist. Vastavalt mõõtmisel saadud maapinna täpsustatud kõrgusarvule tuleb valmistada kaevud sobiva kõrgusega konkreetsesse paigalduskohta.

16.3 Teostusjoonised
16.3.1 Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusmõõdistus tuleb läbi viia töövõtjal vastavalt ehitusseadustikule ja selle rakendusaktidele.
16.3.2 Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida ehitiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike majaühendused jms).
16.3.3 Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga.
16.3.4 Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja või likvideeriti rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada.
16.3.5 Projekti käigus rajatud torustikud ja muud (varasemast ajast olemasolevad) kommunikatsioonid peavad olema eristatavad nii joone värvi, joonetüübi (joones sisalduva tähise) kui ka joonepaksuse kaudu (projekti käigus rajatud torustikud tuleb näidata selgelt eristuva paksema joonega).
16.3.6 Tehnovõrkude tähistamisel kasutada teostusjoonistel järgmisi värvitoone
• olemasolevad (varasemad) tehnovõrgud – must;
• teostusmõõdistatavad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud ja -kaevud – punane;
• teostusmõõdistatavad survekanalisatsioonitorustikud – roheline;
• teostusmõõdistatavad veetorustikud ja -sõlmed – sinine.
16.3.7 Teostusmõõdistavate veetorustike ning kanalisatsioonitorustike kohta koostatakse eraldi teostusjoonised (isevoolsed ja survekanalisatsioonitorustikud on samal joonisel). Teostusmõõdistavate veetorustike joonisel tuleb näidata need paksema joonega ning varustatuna kõikide tekstiliste ja numbriliste andmete ja sidumisjoontega, samale joonisele kanda ka sõlmede skeemid. Teostusmõõdistatavad kanalisatsioonitorustikud näidatakse teostusmõõdistavate veetorustike joonisel peene joonega ning ilma andmeteta, kuid teostusmõõdistatava torustiku värviga. Teostusmõõdistavate kanalisatsioonitorustike joonisel tuleb näidata need paksema joonega ning varustatuna kõikide tekstiliste ja numbriliste andmete ja sidumisjoontega. Teostusmõõdistatavad veetorustikud näidatakse teostusmõõdistavate kanalisatsioonitorustike joonisel peene joonega ning ilma andmeteta, kuid teostusmõõdistatava torustiku värviga.
16.3.8 Kõik ühe asula teostusjoonised peavad olema digitaalselt ühisel geodeetilisel alusel ühel joonisel. Tähised, joonetüübid, värvid jne peavad olema kõikidel teostusjoonistel samad.
16.3.9 Kaevud, sõlmed, kinnistuühendused, torustike suunamuutused jne peavad olema joonistel sidumismõõtudega seotud püsivate objektidega. Iga punkt peab olema seotud kahe sidumismõõduga, mis võimaldavad punkti asukohta looduses üheselt fikseerida. Sidumismõõdud peavad olema näidatud võimalikult lähedal asuvast objektist, millele juurdepääs on võimalikult lihtne ning mille ja seotava objekti vahelist kaugust on võimalik otse mõõta nt mõõdulindi abil (s.t. sidumiseks sobimatu on näiteks objekt, mis paikneb seotava objekti suhtes teisel pool piirdeaeda vms). Sidumismõõdud peavad olema eraldi kihil.
16.3.10 Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud aktuaalsed katastripiirid, -tunnused ja lähiaadressid.
16.3.11 Teostusmõõdistused peavad vastama Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktidele ning tellija erinõuetele. Juhul, kui tellija tingimustes on detailsemad või rangemad vormistusnõuded, tuleb lähtuda tellija tingimustes toodud nõuetest.
16.3.12 Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset kaevude ja sõlmede tähistust. Juhul, kui kaevusid või sõlmi on võrreldes projektiga lisandunud, kasutatakse lisandunud kaevude ja sõlmede tähistamiseks naaberkaevu või sõlme tähist lisandiga A, B jne.
16.3.13 Teostusjoonisel tuleb ära näidata oma õiges plaanilises ning kõrguslikus asendis kõik kaevikus avanenud olemasolevad maa-alused tehnovõrgud. Samuti tuleb teostusjoonisel näidata kõik geodeetilisel alusel kujutatud olemasolevad tehnovõrgud täies ulatuses.
16.3.14 Tehnovõrguga lõikumise kohta näidatakse viitjoonega tekst tehnovõrgu nimetuse, tehniliste parameetrite ja absoluutkõrgusega. Kõrgus tuuakse välja:
• isevoolsete torustike korral toru põhja alla;
• kütteveetorustike betoonkünade korral küna alla ja peale;
• eelisoleeritud kütteveetorude korral toru tsentrile;
• survetorude korral (vee- ja gaasitoru ning kanalisatsiooni survetoru) toru peale;
• üksiku elektri- või sidekaabli (ka kaitsetorus kaabli) ja –kaablitoru korral tsentrile;
• elektri- või sidekaablite paki korral paki alla ja peale.
16.3.15 Info esitusviis tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja tellijaga.
16.3.16 Ehitatud/rekonstrueeritud ehitistest ja taustaelementidest eristatuna tuleb teostusjoonisel välja tuua ka teiste tehnovõrkude uued asukohad, kui nende asendit on ehitustööde käigus nihutatud rohkem kui 0,2 m (nii kaevikuga paralleelsed kui ka lõikuvad).
16.3.17 Eristus tuleb joonisele kanda tehtud muudatuste ulatuses. Eristuseks kasutada suuremat joonejämedust ja lisatud teksti „Asukoht muudetud”.
16.3.18 Survetorustike sõlmede kohta tuleb koostada skeemid, millel on koos vajalike selgitustega esitatud olemasolevad ja paigaldatud torud, liitmikud ja armatuur (s.h. materjal ja tüüp).
16.3.19 Skeemile lisada projektile vastav sõlme tähis ja kanda teostusmõõdistuse joonisele koos viitejoonega vastava sõlme juurde. Tellija Tingimuste Lisas 10 on toodud nimistu skeemidel eristatavatest elementidest koos kasutatavate leppemärkide kujudega.
16.3.20 Reoveepumplate sees paiknevate torustike skeeme ei ole vaja lahti joonistada ja plaanil esitada.
16.3.21 Kaevude ja torude tehnilised andmed tuleb esitada vastavalt Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktide nõuetele. Kaevu põhja kõrgus tuleb esitada ainult juhul, kui kaevu põhi paikneb kõige sügavamal asuva toru põhjast sügavamal.
16.3.22 Kaevukambrite mõõdud tuleb esitada nimiläbimõõduna (plastkaevudel välisläbimõõduna) millimeetrites (500; 800; 1000 jne). Teleskooptoruga kaevudel tuleb ära näidata ka teleskooptoru välisläbimõõt (400/315; 560/500 jne).
16.3.23 Mittesilindriliste ja erikujuliste kambrite mõõdud tuleb esitada välisgabariitidena millimeetrites.
16.3.24 Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate plasttorustike diameetrid tuleb esitada joonistel välisläbimõõduna millimeetrites (De).
16.3.25 Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate teras-, malm-, asbesttsement- ja keraamiliste torude diameetrid tuleb esitada joonistel nimiläbimõõduna millimeetrites (DN).
16.3.26 Teostusjoonisele kantud infole lisada projektijärgne kaevu või toru tähis ning viitjoon kirjeldatud elemendi juurde.
16.3.27 Torude tehniline info lisatakse vastava torulõigu juurde. Isevoolsetel torudel tuleb esitada voolusuunda tähistav nool ja toru lang murdarvuna (näiteks i=0.005).
16.3.28 Nii isevoolsetel kui survetorustikel tuuakse välja sõlmpunktide või kaevude tsentrite vaheline torulõigu pikkus (meetrites, kaks kohta peale koma), toru mõõt ja materjal.
16.3.29 Torustikud peavad joonisel moodustama sidusa skeemi, st iga torustiku lõigu alguspunkt peab (ka digitaalselt) langema kokku naaberlõigu lõpp-punktiga.
16.3.30 Survetorude puhul peavad lõigud olema joonestatud katkematuna nii, nagu nad füüsiliselt looduses paiknevad. Näiteks veevõrgu peatorustik kulgeb pumpla hoone seina äärest kuni esimese siibrikaevu teljeni või maasiibri leppemärgini katkematult, seal järgmiseni jne. Kui vahepeal ongi peatorult tehtud sadulühendusega mahavõtte, siis need peatoru kontuuri ei katkesta. Sadulühendusega algava torulõigu alguspunkt peab aga asuma peatoru joonel.
16.3.31 Isevoolsetel torudel peavad torud olema joonestatud lõikudena kaevu tsentrist kaevu tsentrini või mõne muu sihtobjekti väliskontuurini.
16.3.32 Erandiks on üle 1000 mm läbi- või küljemõõduga kaevukambrid, kus toru katkestatakse kambri seinaga lõikumiskohas ja kambri väliskontuur kujutatakse toruga samal kihil oma õiges asendis.
16.3.33 Mõõdistatud torustike kohta tuleb koostada pikiprofiilid, millel on näidatud ka kaevetööde käigus avatud, rajatava torustikuga lõikuvad tehnovõrgud. Nimetatud tehnovõrgud tuleb mõõta samaväärselt rajatud torustikuga. Kaablite kohta pikiprofiile ei ole vaja koostada.
16.3.34 Lõplikul joonisel esitatud kaevuluukide ja siibrikapede maapinna kõrgused peavad kajastama olukorda pärast pinnakatete taastamist. Eeltoodud nõudest võib kõrvale kalduda teostusjooniste mustandite esitamisel, kus tulenevalt reaalsest situatsioonist võivad taastatud pinnakatte kõrgused olla puudu või asendatud projekteeritud maapinna kõrgustega. Sel juhul peavad projekteeritud maapinna kõrgused olema mõõdistatutest eristatud ja vastav märge peab olema joonisele selgelt loetavalt lisatud.
16.3.35 Teostusmõõdistuse (lõpliku) aruande joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud rajatistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja –alune situatsioon – haljastus, pinnakatted, piirded jne.
16.3.36 Teostusmõõdistuse aruannetesse tuleb lisada kõikide paigaldatud survetorustiku sõlmede kohta vähemalt kaks ning kanalisatsioonikaevude kohta vähemalt üks digitaalfoto JPEG (.jpg) formaadis.
16.3.37 Kui torustikku ehitatakse lahtise kaevikuga, tuleb ka fotod teha selliselt, et fotografeeritava sõlme või kaevu konstruktsioon oleks kaevikus nähtav.
16.3.38 Üks foto tuleb teha ülevaatepildina kanalisatsioonikaevudest ja sõlmedest selliselt, et oleks nähtav nii paigaldatud sõlm kui ka ümbritsev situatsioon. Fotol peavad olema äratuntavad kaevude ja sõlmede detailid.
16.3.39 Lisaks ülevaatefotole tuleb teha survetorustiku sõlmest üks foto võimalikult pealtvaates, orienteeritult põhja-lõuna suunas (põhjasuund ülespoole).
16.3.40 Fotol peavad olema selgelt eristatavad kõik koostatud sõlme elemendid (torud, armatuur, liitmikud).
16.3.41 Vähemalt üks foto tuleb esitada ka ilma kaevuta tehtavate isevoolsete torustike ühendussõlmede kohta. Näiteks väljaspool hoonet tehtud termomuhviga liide majaühenduse korral jne.
16.3.42 Fotolt peab olema välja loetav kaevuta ühenduse asend ümbritseva situatsiooni suhtes ning ühenduskoht ise. Foto tuleb samuti teha põhja-lõuna suunas ja võimalikult pealtvaates.
16.3.43 Tuletõrjehüdrantide kohta tehtud fotodel peab selle olemasolul näha olema ka hüdrandi tühjendustorustik.
16.3.44 Fotod tuleb varustada selgitavate tekstidega:
• sõlme tähis foto ülemises servas;
• torude juures nende materjal, läbimõõt ja absoluutkõrgus;
• sulgeseadmete ja liitmike läbimõõdud (nimiläbimõõt või välisläbimõõt);
• absoluutkõrgus peatoru või sõlme keskmes asuva liitmiku (näiteks kolmiku) peale.
16.3.45 Kõik fotode failide nimed peavad sisaldama projekti ala, lõigu ning joonisel toodud kaevu või sõlme tähist. Näiteks „Asula nimi_yyy_tn_V404.jpg”.
16.3.46 Fotod tuleb esitada koos vastava teostusmõõdistuse aruandega digitaalsel andmekandjal.

16.4 Teostusmõõdistuse vahearuanded
16.4.1 Teostusmõõdistuse kohta tuleb koostada vahearuanded. Vahearuanded nii paberil kui digitaalselt tuleb esitada tellijale üks kord kuus. Aruandes peab olema minimaalselt näidatud rajatud torustike asendiplaan projekteerimisel kasutatud geodeetilisel alusplaanil ning rajatud torustike pikiprofiilid. Vahearuandes esitatud joonistel peab olema näidatud ka projekteeritud torustik.
16.4.2 Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde valmimist tuleb Maanteeametile vahearuandena esitada digitaalsed teostusjoonised riigimaantee kaitsevööndi ulatuses L-EST-97 koordinaatsüsteemis või dwg. formaadis.
16.4.3 Teostusmõõdistuse lõpliku aruande joonisel esitatud kaevuluukide, kapede ja maapinna kõrgused nende kõrval peavad kajastama olukorda pärast pinnakatete taastamist. Tellija nõudmisel on vaja esitada vahearuannetena digitaalseid jooniseid, kus tulenevalt reaalsest situatsioonist võib taastatava pinnakatte kõrgused olla asendatud projekteeritud maapinna kõrgustega. Sel juhul peavad projekteeritud maapinna kõrgused olema mõõdistatutest eristatud ja vastav märge peab olema joonisele selgelt loetavalt lisatud.

16.5 Teostusmõõdistuse andmetabelid
16.5.1 Igale teostusmõõdistuse aruandele peab olema lisatud ehitatud rajatiste ruumiandmeid ja tehnilisi parameetreid sisaldav fail CSV formaadis.
16.5.2 Andmetabeli koostamise eesmärgiks on võimaldada rajatise andmete importimist Riiklikusse Ehitisregistrisse ja rajatise valdaja geoinfosüsteemidesse või andmebaasidesse.
16.5.3 Tegemist on sisuliselt mõõdistatud rajatise koordinaatpunktide tabeliga, kus on lisaks koordinaatidele, mis annavad kätte elemendi ruumikuju, toodud samal real ka vajalik hulk seda konkreetset elementi iseloomustavaid parameetreid.
16.5.4 Tabelid koostatakse iga teostusjoonise faili kohta eraldi. Tabel peab olema koostatud täpselt sellel joonisel toodud ehitatud rajatiste ulatuses. Muid elemente selles sisalduda ei tohi.
16.5.5 Tabeli koostamisel tuleb juhinduda alljärgnevast:
• Isevoolsetel torudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele või toru otsa (otsakork, muhv jne), kõrgused toru voolupinnale. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale voolupinna kõrgusel.
• Survetorudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele, siibri või maakraani tsentrile, veesõlme tsentrile, kõikidele mõõdistatud käänupunktidele ja toru otsa (otsakork, muhv jne), kõrgused toru peale. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale toru peale.
• Kaevuluukidel esitatakse ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale.
• Neljakandilistel kaevuluukidel esitatakse külgede mõõdud millimeetrites (tabeli „Märkus” lahtris) kujul pikkusxlaius (näiteks 420×500). Luugi külje suunda ehk pöördenurka ei esitata.
• Siibrikapedel esitatakse sarnaselt kaevuluukidele ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale. Kapedele muid parameetreid (läbimõõtu vms) ei esitata.
• Maakraan, siiber, läbimõõdu- ja materjali üleminek ning otsakork survetorustikel esitatakse ristkoordinaatides torulõigu otsa, kõrguslikult toru peale.
• Veesõlmede, reovee- ja sademeveepumplate koosseisu kuuluvaid detaile, nagu sadulühendused, äärikühendused, kolmikud, käänikud, pumbad jne tabelis ei esitata.
• Siibri spindlipikendus esitatakse kahe punkti vahelise joonena alguspunktiga siibri või maakraani tsentril (kõrguslikult toru peale) ja lõpp-punktiga siibri kape tsentril (kõrguslikult luugi peale), kape puudumisel spindlipikenduse ülemisse otspunkti.
• Kaevukambrite puhul esitatakse kahe punkti vahelise joonena kaevusilindri sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu luugi tsentril. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevad kaevusilindrid ja erikujulised kaevud. Luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevate kaevusilindrite puhul esitatakse kaevusilindri sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu lae tsentril.
• Mittesilindriliste, ehk erikujuliste kaevude puhul esitatakse kambri põhja kontuur pindobjektina ja lae kõrgus kambri põhjast millimeetrites (tabeli „Kaevukambri kõrgus” lahtris). Pindobjekte saab tabelisse kanda ainult hulknurkadena – suletud polügonidena. Ellips jm „keerulised” geomeetrilised elemendid ei ole lubatud.
• Kõik tabelisse kantud punktid peavad olema esitatud kolme koordinaadiga L-EST97 ristkoordinaatide- ja BK77 kõrgusüsteemis järjestatuna XYZ. Koordinaadid esitada täpsusega kaks kohta peale koma.
• Tabelites esitatud joon- ja pindelementide järjestikused murdepunktid esitatakse eraldi ridadel, kuid punkte eraldi ei numereerita, kõik elemendi murdepunktid kannavad sama numbrit (ID).
• Punktelement hõivab tabelis ühel rea.
• Joonelemendi korral kantakse alguspunkt, iga järgmine murdepunkt ja viimane punkt uuele reale.
• Pindelemendi korral kantakse samuti alguspunkt ja iga järgmine murdepunkt uuele reale, ainult et viimane punkt peab täpselt kokku langema alguspunktiga.
• Joon- ja pindobjektide puhul tuleb silmas pidada punktide esitamise järjekorda. Elemendi „joonistatamise” juures ühendatakse koordinaatpunkt esimelt realt järgmisega ja nii edasi allapoole kuni selle elemendi viimase reani. Juhul kui vahetada punktide järjekord, ei moodustu mõistagi enam samasugune geomeetriline kuju.
• Pindobjektide juures tuleb vältida olukorda, kus element lõikab iseennast või kontuuril on iseendaga korduvaid murdepunkte (nn kringlid).
• Kanalisatsiooni survetoru koordinaatpunktid peavad olema esitatud voolusuunas – tabelis ülevalt alla. Teiste kontuuride puhul ei ole oluline, kumbapidi elemendi punkte reastada. Tabelis esitatakse kõikide teostusmõõdistatud plasttorustike diameetrid sarnaselt teostusmõõdistuse joonisele välisläbimõõduna millimeetrites (de) ning teras-, malm-, asbesttsement-, keraamiliste- jne torude diameetrid nimiläbimõõduna millimeetrites (DN).
• Tabeli lahtrites sisalduvate kümnendarvude (kaasaarvatud koordinaatide) kümnendkoha eraldajaks peab olema punkt, mitte koma (näiteks 1.234, mitte 1,234).
• Kümnendarvud ei tohi olla esitatud nn inglise stiilis, kus iga tuhandekordset eraldatakse komaga (näiteks on arv kümme miljonit kirjutatud kujul 10,000,000).
• Lahtritesse sisestatud kuupäevad peavad olema formaadis 01.01.2009 (kuupäev.kuu.aasta) ja aastad formaadis 2009 (mitte ´09 või 2009.a. vms.).
• Lisaks rajatise ruumiandmetele (koordinaadid ja gabariidid) tuleb tabelisse salvestatud rajatise osade kohta lisada mõningaid tehnilisi parameetreid ja registri jaoks olulist infot.
• Tabeli vormi ülesehitust muuta ei tohi, st tulpade nimetused ja järjekord peab jääma samaks.
16.5.6 Teostusjoonised tuleb üle anda:
• paberkandjal kahes eksemplaris ehitusdokumentatsiooni koosseisus ning ühes eksemplaris enne lõppülevaatuse tegemist;
• digitaalselt ühes eksemplaris andmekandjal;
• teostusjoonised tuleb üles laadid Ehitusregistrisse.

16.6 Kasutus-hooldusjuhendid
16.6.1 Kõikide tehnoloogiliste rajatiste kohta (torustikud, joogiveerajatised, reoveepumpla, reoveepuhasti) tuleb koostada kasutus-hooldusjuhendid, mis sisaldavad minimaalselt:
• rajatise kohta käivad põhijoonised ja tehnoloogilised skeemid (projektijooniste alusel, kuid korrigeeritud vastavalt tehtud muudatustele);
• seadmete passid ja seadmete kasutus-hooldusjuhendid;
• rajatise tehnoloogiline kirjeldus;
• rajatise kasutamiseks vajalik info, s.h. kõikide seadmete automaat- ja käsitsijuhtimise üksikasjad, seadeparameetrite muutmine ja nende mõju protsessile, protsessi reguleerimine, kemikaalide tüübid, doseerimine ja orienteeriv kulu – kõik eelnev eraldi punktidena välja toodud ja tervikuks koondatuna, mitte vaid erinevate seadmete/toodete dokumentides sisalduvana;
• rajatise hooldamiseks vajalik info, s.h. kõikide seadmete erinevad hooldustoimingud, hooldevälbad ja kulumaterjalid – kõik eelnev eraldi punktidena välja toodud ja tervikuks koondatuna, mitte vaid erinevate seadmete/toodete dokumentides sisalduvana;
• rajatise ekspluateerimise käigus ettetulevate võimalike probleemide kirjeldused ja meetmed nende kõrvaldamiseks („troubleshooting“) – kõik eelnev eraldi punktidena välja toodud ja tervikuks koondatuna, mitte vaid erinevate seadmete dokumentides sisalduvana;
• Kasutus-hooldusjuhendid peavad olema eestikeelsed (s.h. seadmete dokumendid – juhul, kui need on võõrkeelsed, tuleb need varustada eestikeelse tõlkega).

16.7 Koolitus
16.7.1 Töövõtja kohustus on korraldada hoolduspersonalile seadmete ekspluatatsiooni, hooldust ja remonti käsitlev koolitus. Koolitus peab olema läbi viidud eesti keeles ning see peab sisaldama ka seadmete tööprotsesside kirjeldamist paigalduskohal. Koolitusel tuleb vaadelda seadmete juhtimist nii käsi- kui ka automaatrežiimis. Samuti tuleb seadme paigalduskohal seletada lahti konkreetse seadme hooldusesse puutuv.
16.7.2 Koolituskava tuleb eelnevalt esitada tellijale heakskiitmiseks.
16.7.3 Töövõtja koolituskava peab sisaldama koolitusmetoodikat, ajakava, nimekirja koolitatavatest ja soovitusi oskuste ja teadmiste kohta, mida koolitatavad peaks eelnevalt teadma ehk nende taset ning iga koolitusprogrammi osa kirjeldust. Kui vaja, tuleb koolitust korraldada valmistajatehases, seadmete paigaldamise käigus, esialgsel käivitamisel ja testkatsetuste käigus. Täielik instrueerimine tuleb läbi viia kasutus- ja hooldusjuhendite ning käsiraamatute kasutamise kohta. töövõtja peab katma kõik tellija personali koolitusega seotud kulutused (transport, öömaja, koolitusmaterjalid jne). Koolituskava tuleb esitada koos detailse tööprojektiga. Peale koolitustsükli lõppemist peab töövõtja esitama tellijale koolitusaruande, mis peab sisaldama kaetud teemasid ja koolitatavate nimekirja ning koolitatavate tagasisidet koolituse kohta. Samuti peab töövõtja andma soovitused edasise koolituse kohta.

16.8 Vastuvõtmisakti väljastamine
16.8.1 Tellija väljastab töövõtjale vastuvõtuakti siis kui töövõtja on täitnud järgmised kohustused:
16.8.2 teostanud kõik Lepinguga ette nähtud tööd ja kõrvaldanud puudused;
16.8.3 kui ta on teinud taotluse vastuvõtuakt väljastada vastavalt lepingule;
16.8.4 on teostanud protsesside lõpetamiskatsetused vastavalt Lepingule ja tellija tingimustele;
16.8.5 on tellijale üle andnud teostusdokumendid vastavalt lepingule ja tellija tingimustele;
16.8.6 on tellijaile üle andnud kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud vastavalt lepingule ja tellija tingimustele;
16.8.7 on koolitanud ja instrueerinud tellija poolt nimetatud personali vastavalt lepingule ja tellija tingimustele.
16.8.8 Kõikide teostatavate hooldustoimingute kohta tuleb koostada ka elektrooniline kalender koos vajalike etteteatamise aegadega ning nn. „teha loetelud“. Kalender tuleb tarnida koos vastava tarkvaralitsentsiga.