Kuidas liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga?
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise juhend koos vajalike taotlustega on leitav SIIT .
Kui palju maksab vee- ja kanalisatsiooniteenus?
Soovin saada e-arvet
E-arvete tellimiseks internetipanka tuleb sellest esmalt teavitada vee-ettevõtet.
Kohila Majale tuleb edastada panga nimi ja kontonumber, kuhu arveid soovitakse ning kontoomaniku isikukood.
Erandiks on vee- ja kanaliteenuse e-arvete tellimine Swedbanka, kus kliendil on internetipanga kaudu võimalus vastav soov esitada.
E-arved saadetakse panka 10.kuupäevaks ning esimese e-arve laekumisel tuleb kliendil internetipangas ka kinnitada, et Kohila Maja poolt saadetud arved on aksepteeritud.
Kastmisvesi
Kohila valla vee-ettevõte OÜ Kohila Maja lõpetab järkjärgult kastmisvee koguste tagasiarvestuse. Senini on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajatel olnud võimalus taotleda vee-ettevõttelt täiendava veearvesti paigaldamist kastmisvee arvestamiseks, mis lahutatakse ühiskanalisatsiooni suunatud reovee kogusest. Viimastel aastatel on sagenenud suvised põuaperioodid, mil intensiivistub puhastatud joogivee kasutamine muru ja taimede kastmiseks. Samuti on populaarsemaks/kättesaadavamaks muutunud eramajapidamistes basseinid, millede täitmine hoogustub samuti justnimelt kuumematel suvepäevadel. Ühisveevärgist kastmisvee kasutamise hüppeline tõus lühikesel perioodil on korduvalt ja aastast-aastasse ohtu seadnud vee-ettevõtte kohustuse tagada igal aja hetkel elanikele eluks vajaliku puhta joogivee kättesaadavuse ning tulekustutusvee olemasolu seadusega ettenähtud tingimusel. Intensiivsel kastmisperioodil on Kohila alevit, Masti, Pukamäe ja Urge küla veega varustavast Lepaluku veetöötlusjaamast vee võrkudesse pumpamine suurem kui puurkaevud vett veetöötlusjaama juurde pumbata suudavad. See omakorda viib veereservuaaride tühjenemiseni ning tagamata jääb ka Päästeametile tulekustutustöödeks vajalik veemaht nõutud survel. Ühtlasi võib halveneda klientideni jõudva vee kvaliteet, sest voolukiirus läbi filtrite suureneb ning vett ei jõuta puhastada vajalikul määral.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus sätestab, et reovee ärajuhtimise ja puhastamise hinna arvestamise aluseks on tarbitud vee maht. Seadus lubab (kuid ei kohusta!) küll kohalikul omavalitsusel vastavate eeskirjadega ühiskanalisatsiooni juhitava vee koguse väljaselgitamist mõnevõrra reguleerida, kuid seegi erand peab olema põhjendatud. Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas kastmisvee maha arvestamise võimaldamist kanalisatsiooni kogusest kajastatud pole. Tulenevalt lühikese perioodi jooksul kastmisvee kasutamise rohkusest tingitud probleemidest lõpetatakse senised tagasiarvestused. Inimesed vajavad ka kuivemal perioodil joogiks ja olmetarbeks piisavas koguses vett ja kindlustunnet tulekustutusvee tagamise osas ning see on kaalukam, kui soov kasutada ühisveevärgi vett kastmiseks soodustingimustel.
Kohila Maja teenuspiirkondades on kokku 329 klienti, kelle majapidamises on lisaks üldarvestile paigaldatud kliendi soovil ka kastmisvee arvesti. Nendest 136 on kaugloetavad ja 193 mehaanilised arvestid. Uute mehaaniliste kastmisvee arvestite paigaldamise/aksepteerimise lõpetas vee-ettevõte juba 2021.aastal näitude õigel ajal mitteteatamise tõttu. Kaugloetavate kastmisvee arvestite paigaldamine lõpetati 2023 aasta juunis.
Esmajärjekorras ehk alates 01.07.2023 lõpetatati kastmisvee maha arvestamine kanalisatsiooni kogusest mehaaniliste arvestitega kinnistutel – nagu varasemalt märgitud, on mehaaniliste arvestite kastmisvee näitude teavitamine puudulik ning arvestid on ammu minetanud oma viieaastase taatlustähtaja. Juunikuu 2023a. eest teavitatud näidud jäid viimaseks.
Kaugloetavaid kastmisvee arvesteid on kinnistutele paigaldatud mitmest partiist, milledel on erinev taatlustähtaja lõpp. Kaugloetavate kastmisvee arvestite omanikke teavitatakse personaalselt täpsest kuupäevast, mil tagasiarvestus lõppeb. Hiliseim paigaldatud kaugloetavate kastmisvee arvestite taatlustähtaeg on 02.04.2027 ehk selle kuupäeva möödudes ei ole üheski OÜ Kohila Maja teeninduspiirkonnas võimalik puhastatud joogivett kastmisveena või basseinide täitmiseks soodustingimustel kasutada.
Puhastatud joogivee kasutamine kastmiseks ei ole jätkusuutlik tegevus. Ühisveevärgist saab joogivee kvaliteediga vett, mis on võetud põhjaveekogumist. Põhjaveevaru on piiratud, see ei ole lõputu loodusvara ning seda ei tohi kasutada rohkem, kui on selle taastumismäär. Kastmisveena tuleb kasutada keskkonnasõbralikumaid lahendusi, näiteks sademevett, mille kogumiseks on võimalus kasutada eraldi mahuteid või ka puhastatud reovee mahuteid peale ühiskanalisatsiooniga liitumist.
Kinnistu omaniku vahetus ja uue teenuse osutamise lepingu sõlmimine
Kui kinnistu on vahetanud omanikku tuleb sellest vee-ettevõtet teavitada hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul.
Infot omaniku vahetusest võib edastada nii kinnistu endine kui ka uus omanik saates aadressile kohilamaja@kohilamaja.ee uue omaniku nime, isikukoodi ja kontaktandmed.
Uue teenuse osutamise lepingu sõlmisega muutub eelmine leping kehtetuks.
Veekaredus
Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi (Ca) ja magneesiumi (Mg) soolad.
Majapidamises puututakse vee karedusega enim kokku kodumasinates tekkiva katlakivi tõttu ning seepärast peetakse karedat ehk katlakivi põhjustavat vett pigem nuhtluseks. Sellegi poolest on kaltsim ja magneesium inimese organismile ka vajalikud elemendid, milleta osutuksid võimatuks paljud elutähtsad funktsioonid nagu närviimpulsside ülekanne, lihaste kokkutõmbed, immuunsus või vere hüübimine. Kuna kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud, puudub Eesti joogivee kvaliteeti puudutavas seadusanduluses ka piirnorm kareduse jaoks.
Sõltuvalt vee kareduse väärtusest liigitatakse vett:
| Pehme | 0…1 mg-ekv/l |
| Mõõdukalt pehme | 1…2 mg-ekv/l |
| Nõrgalt kare | 2…3 mg-ekv/l |
| Mõõdukalt kare | 3…4 mg-ekv/l |
| Kare | 4…6 mg-ekv/l |
| Väga kare | > 6 mg-ekv/l |
OÜ Kohila Maja teenuspiirkonnas on vee üldkaredust määratud Kohila alevi ja Aespa aleviku veetöötlusjaamas.
Kohila alevi veetöötlusjaam:
| Proovivõtu kuupäev | Näitaja | Ühik | Tulemus | Piirnorm | TEISENDUS | MÄRKUS |
| 12.09.2023 | Üldkaredus | mg-ekv/l | 4,1 | - | = 2,05 mmol/l | Kare |
| 22.09.2022 | Üldkaredus | mmol/l | 2,16 | - | = 4,32 mg-ekv/l | Kare |
Aespa aleviku veetöötlusjaam:
| Proovivõtu kuupäev | Näitaja | Ühik | Tulemus | Piirnorm | TEISENDUS | MÄRKUS |
| 12.09.2023 | Üldkaredus | mg-ekv/l | 2,3 | - | = 1,15 mmol/l | Nõrgalt kare
|
| 10.10.2022 | Üldkaredus | mmol/l | 1,45 | - | = 2.9 mg-ekv/l | Nõrgalt kare |
Kuna vee kareduse mõõtühikuid on maailmas kasutusel mitmeid, võib kasulikuks osutuda alljärgnev tabel:
| Ühik | mg/l Ca | mg-ekv/l | mmol/l | °DH (GER) | °Clark (UK) | F kraad (FRA) | ppm (USA) |
| 1 mg/I CA | 1 | 0,05 | 0,025 | 0,14 | 0,175 | 0,25 | 2,5 |
| 1 mg-ekv/l | 20 | 1 | 0,5 | 2,8 | 3,5 | 5 | 50 |
| 1 mmol/l | 40 | 2 | 1 | 5,61 | 7,02 | 10 | 100 |
| 1 °DH (GER) | 7,14 | 0,357 | 0,178 | 1 | 1,25 | 1,78 | 17,8 |
| 1 °Clark (UK) | 5,72 | 0,286 | 0,143 | 0,80 | 1 | 1,43 | 14,3 |
| 1 F kraad (FRA) | 4 | 0,2 | 0,1 | 0,56 | 0,70 | 1 | 10 |
| 1 ppm (USA) | 0,4 | 0,02 | 0,01 | 0,056 | 0,070 | 0,1 | 1 |
Infot kaugloetavate veearvestite kohta
Alates 2016.aastast on OÜ Kohila Maja teenuse piirkondades kasutusel kaugloetavad veearvestid, mille puhul ei pea kliendid ise vee-ettevõttele näitu edastama. Näidud kogutakse vee-ettevõtte poolt iga kuu esimestel päevadel veemõõtja mälust kuuvahetusel fikseeritud andmetena.
Kaugloetavate veearvestite tootja on Taani ettevõtte Kamstrup A/S ning kasutatavate veemõõtjate tüüp on Multical 21. Arvestid mõõdavad ultraheli signaali abil vee kogust ning tarbimisandmeid saab koguda kauglugemise teel, kasutades selleks arvestisse sisseehitatud juhtmevaba M-Bus moodulit. Arvestil on sisseehitatud ka lekketuvastus, mille abil on võimalik kiiresti avastada lekkeid torustikus.
Kaugloetava veearvesti andmelehega saab tutvuda SIIN .
Fakte raadioside teel toimiva kauglugemise kohta leiate Eesti Vee-ettevõtete Liidu kodulehelt
Oma hinnangu kaugloetavate arvestite ohutuse kohta on andnud nii Terviseamet kui ka Tehnilise Järelevalve Amet .
Kus asuvad minu kinnistul vee- ja kanalisatsioonitorud?
Vee-ettevõtte omandis ja vastutusel on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud koos kinnistute piirile rajatud liitumispunktidega. Liitumispunktidest kinnistupoolsed torustikud kuuluvad kinnistuomanikule, kes vastutab nende korrasoleku ja toimimise eest.
Kinnistu omanik peab teadma, kus asub tema kinnistul veetorustiku sulgemisarmatuur juhuks, kui tekib vajadus kinnistul veeühendus kiirelt sulgeda (nt veeavarii puhul). Kui kinnistul vastav sulgemisarmatuur puudub, tuleks see kindlasti rajada.
Kohila Maja küll küsib (uute liitumiste puhul) kinnistute vee- ja kanalisüsteemide teostusjooniseid, kuid vastutust nende omamise ja info kättesaadavuse eest ei saa lükata vee-ettevõtte kaela. Kinnistu ostmisel või torustike rajamisel/rekonstureerimisel tuleb tehtav töö dokumenteerida kinnistu omaniku poolt ning see talletada. Kui teostatavad tööd eeldavad ehitusteatist või -luba (ja kasutusteatist või -luba) ning asju on aetud korrektselt, siis on kinnistul olevate hoonete ja rajatiste info kätte saadav ka Ehitisregistrist.
Kuidas toimida kanalisatsiooni ummistuse puhul?
Tänavatorustiku ummistusest palume teada anda OÜ Kohila Maja üldtelefonile 5847 0685, töövälisel ajal avariitelefonile 5560 0446.
Kinnistusisese ummistuse likvideerib majaomanik. Kui ummistuse asukoht ei ole koheselt kliendi poolt tuvastatav ja kohale on kutsutud vee-ettevõtte töötaja ning ummistust likvideeriv vee-ettevõtte töötaja tuvastab ummistuse kinnistul (liitumispunktist kinnistu pool), teostatakse ummistuse likvideerimine tasulise teenustöö korras, millest informeeritakse klienti objektil.
Kuidas ennetada kinnistusiseseid ummistusi?
Kanalisatsiooni torustiku sagedane ummistuste põhjus on kanalisatsiooni torustikku mittekuuluvate asjade sattumine. Kindlasti peab vältima ka kanalisatsiooni kohvipaksu ja köögipaberite viskamist ning rasvade ja toidujäätmete valamist. Soovitatav on majapidamises olevaid haisulukke regulaarselt hooldada ja puhastada ning sinna kogunenud sodi visata prügikasti. Dušši ja vanni väljavoolude sagedaste ummistuste põhjuseks on sinna kogunenud pikad juuksekarvad.
Rohkem infot leiab Eesti Vee-ettevõttete Liidu kodulehelt
Miks on kraanivesi roostene ja/või ebameeldiva lõhnaga?
Halvast veekvaliteedist palume meid alati teavitada üldtelefonil 5847 0685 või saata e-kiri aadressile kohilamaja@kohilamaja.ee. Info edastamisel lisage kindlasti ka oma kinnistu täpne aadress ja kontakttelefon, et saaksime lisainformatsiooni saamiseks teiega ühendust võtta.
Ajutiselt võib vee kvaliteeti mõjutada järsk veevõtmine hüdrandist Päästeameti poolt, hüdrantide hooldus, vee- ja elektrikatkestus, torustike ehitus, torustike avariid.
Veekvaliteeti võib mõjutada kinnistu ja/või majasisene amortiseerunud metalltorustik või kui kinnistu veesüsteemile on paigaldatud veefiltrid, mida pole vahetatud/hooldatud vastavalt filtritootja soovitustele või konkreetse kinnistu veevärgi vajadustele.
Kui probleemiks on soojale veele tekkiv ebameeldiv lõhn, siis selle põhjus peitub sageli majapidamisse paigaldatud soojaveeboileris. Kui boileris soojendatava vee temperatuur jääb alla +55 kraadi, siis võib see panna boileri seintel loomulikult eksisteerivad bakterid “elama” ja see omakorda võibki põhjustada ebameeldivat lõhna vee juures. Kui boileri temperatuur on püsivalt üle +55 kraadi, on tõenäolisem, et boileris loomulikult eksisteeriv bakteeria hävib ega paljune ning siis ei teki ka veele ebameeldivat lõhna.
Soojaveeboileri paigaldamisel mitte nõuetekohaselt paigaldatud torustikud, valesti paigaldatud või üldse paigaldamata jäetud tagasivoolu klapid, ülerõhu klapid ja/või paisupaagid tekitavad vee soojenedes (ja paisudes) maja torustikus ülerõhu ning halvemal juhul võib läbi segisti sattuda riknenud vesi ka külmaveetorusse.
OÜ Kohila Maja poolt müüdava joogivee kvaliteedi ja kontrolli nõuded on vee-ettevõttele kehtestatud Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti vastavate õigusaktide ja ettekirjutustega. Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks teostatakse vastavalt Terviseameti poolt kinnitatud joogivee proovivõtukavale regulaaselt analüüse, samuti teostatakse taristu hooldustöid vee kvaliteedi nõuetekohasuse tagamiseks.
Joogivee analüüside tulemused on lisaks Terviseameti registrile leitavad ka SIIT .
Rohkem infot leiab ka meie kodulehel avaldatud mikrobioloog Kai Künnis-Beres-i artiklist "Miks joogivesi on roostevärvi ja haiseb?" .
Mida ette võtta, kui veesurve on nõrk?
Veesurve probleemide korral palume helistada meie üldtelefonile 5847 0685 või saata e-kiri aadressile kohilamaja@kohilamaja.ee .
Enamik madala veesurve probleeme saab alguse kinnistu sees paiknevatest kliendi paigaldatud, kuid hooldamata sõeladest ja/või filtritest. Oluline on kõiki majapidamisse paigaldatud filtreid regulaarselt (vastavalt tootja kasutusjuhenditele) hooldada ja filtri sisu vahetada.
Teine sagedane põhjus on see, et torustiku rajamisel või rekonstrueerimisel on paigaldatud liialt peenikesed (väikese läbimõõduga) veetorud, mis ei võimalda korraga mitme kraani avamist. Põhjuseks võivad olla ka vanad torustikud, mis on seest nö “täis kasvanud“.
Talvisel ajal võib surve kadu olla märk ka sellest, et kusagil torustikus on hakanud vesi külmuma.
Kortermajades võiks esimese asjana veenduda, et keegi naabritest ei ole maja peakraani või püstakut sulgenud.
Kuidas kaitsta veetorusid külmumise eest?
Enne külmade ilmade saabumist on igati asjakohane läbi mõelda, mida saab igaüks oma majapidamises ise ette võtta selleks, et torud talvel ära ei külmuks. Siinkohal toome välja mõned enamlevinud ja järeleproovitud abinõud.
Veetorustik tuleb külma eest isoleerida, paigaldades selle külmumispiirist sügavamale maasse (1,5 – 1,9 m maapinnast allpool). Torude elektrilist soojendamist OÜ Kohila Maja ei luba tulenevalt elektrilöögi ja veekvaliteedi halvenemise ohust!
Kuna veetorud kipuvad kiiremini kinni külmuma just vanemates majades, on heaks mõtteks lasta spetsialistil veel enne külmade ilmade saabumist torustik üle vaadata ja kitsaskohtade avastamisel puudused kiirelt likvideerida, et ennetada suuremaid kahjusid.
Igapäevaselt kasutatavates hoonetes on soovitav vaadata hoolega üle kogu veevärk ja veenduda, et külm ei pääseks torudele ligi. Erilist tähelepanu peaks pöörama veetoru majasisendi kohtadele ja keldriruumidele, sh aknad. Soojustamiseks võib kasutada kõiki käepäraseid vahendeid, näiteks vanu ajalehti, riideid vmt.
Temperatuur veemõõdusõlmes ei tohi langeda alla +4 kraadi. Kui veearvesti asub kaevus, tuleb soojustada kaevukaas. Selleks sobib näiteks 100 mm penoplast, millest tuleb lõigata kaevukaane suurune kate ja asetada see kaane alla. Katkise veearvesti tunneb ära purunenud klaasi või selle alla tekkinud vee järgi, millest tuleb teatada vee-ettevõtet OÜ-d Kohila Maja.
Arvesti külmumise eest kaitsmine on iga kliendi kohus. Kui arvestit pole piisavalt hästi külma eest kaitstud, siis vahetatakse lõhki külmunud arvesti välja kliendi kuludega.
Viimaseks abinõuks on jätta veekraan natukene avatuks – vee liikumine takistab toru külmumist. Kõige ohtlikum aeg torude külmumiseks on ilmamuutuste aeg, kui külmalainele järgneb soojalaine. Seetõttu ei tasu külmade möödudes valvsust kaotada. Vastupidi, soe aeg on parim aeg siseruumide soojustamiseks.
Kui siiski veetoru külmus, ei tohi jäätunud veetoru hakata ise lahtise leegiga sulatama! Abi saamiseks tuleb pöörduda torutööde teenust pakkuva ettevõtte poole, kellel on olemas kõik sulatamiseks vajalikud töövahendid ja – võtted.
Kuidas toimida torustike avarii puhul?
Kui avastatud avarii asub liitumispunktist tänava poole, likvideerib OÜ Kohila Maja selle omal kulul esimesel võimalusel. Palume teedel nähtavatest veeleketest ja ummistustest koheselt teada anda OÜ Kohila Maja üldtelefonil 5847 0685 ning töövälisel ajal avariitelefonil 5560 0446 või saata e-kiri aadressile kohilamaja@kohilamaja.ee .
Kui leke asub kinnistu sees, on avarii likvideerimise kohustus kliendil. Kinnistusisese veeavarii tuvastamisel on OÜ-l Kohila Maja õigus teenus ajutiselt kliendile peatada, kuni kinnistusisese avarii likvideerimiseni.
Miks mul ei ole vett?
Esmalt palume kontrollida, kas tegemist on planeeritud veekatkestusega, mille kohta leiate infot OÜ Kohila Maja koduleheküljelt https://kohilamaja.ee/uudised/ ; https://kohilamaja.ee/avariid-ja-katkestused/
Vee ootamatu kadumine võib olla seotud ka üldise elektrikatkestusega. Siinkohal soovitame kontrollida, kas majapidamises ja/või asulas on elekter olemas. Reeglina taastub veeühendus elektriga samaaegselt.
Kortermajas võib korteris vesi ootamatult kaduda ka juhul, kui keegi on majas peakraani või püstaku sulgenud, et teha näiteks oma korterisiseseid remonttöid. Palume esmalt kontrollida, kas maja peakraan ja püstak on ikka avatud. Kindlasti tuleb korteriühistut teavitada, kui on vajadus majas vesi sulgeda, et ühistu saaks teavitada kõiki teisi korteriomanikke vee sulgemisest tööde ajal.
Kui kõik eelloetletud variandid on välistatud, siis palume pöörduda OÜ Kohila Maja poole.
Mida ette võtta, kui veearvesti juurest tilgub vett?
Kui arvesti juurest tilgub vett, tuleks esmalt välja selgitada, kas tegemist on välise kondensatsiooniveega või lekib vesi torustikust.
Kui veearvesti ära kuivatada ja ikkagi lekib, siis võib leke olla torustikust ja sellisel juhul tuleks ühendust võtta OÜ-ga Kohila Maja üldtelefonil 5847 0685 või saata e-kiri aadressile kohilamaja@kohilamaja.ee .
Kuhu teatada puuduvatest kaevuluukidest, ohtlikest kaevudest või kahjustatud hüdrantidest?
Puuduvatest tänavakaevuluukidest, ohtlikest kaevudest ning kahjustatud hüdrantidest palume teavitada kohalikku omavalitsust või OÜ-d Kohila Maja üldtelefonil 5847 0685 või saata e-kiri aadressile kohilamaja@kohilamaja.ee. Töövälisel ajal on võimalik info edastada avariitelefonile 5560 0446 .