21. veebruaril asetasid Kohila vald ja Kohila Maja koos partneritega nurgakivi Aespa veetöötlusjaamale, millega tähistatakse sümboolselt Kohila valla Aespa-Vilivere ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamist Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti raames.
Kohila vallavanem Uku Torjuse sõnul muudab Aespasse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi rajamine piirkonna elukeskkonna atraktiivsemaks ja tõstab elanike elukvaliteeti. Kaasaegne veevarustussüsteem on vajalikuks eelduseks ka piirkondlike munitsipaalasutuste rajamisel.
Aespa alevikus ja Vilivere külas, kus suveperioodil elab arenguid arvestades enam kui 7 000 inimest, puudus enne projekti elluviimist ühisveevärk ja – kanalisatsioon. Kvaliteetse joogivee puudumine ja lekkivatest kogumiskaevudest tekitatav keskkonnareostus ei mõjuta mitte ainult paljude inimeste igapäevaelu, vaid lausa pärsib piirkonna arengut. Projekti eesmärgiks on tagada projektipiirkonna elanikele võimalus kvaliteedinõuetele vastava joogivee tarbimiseks ning reovee kokku kogumiseks ja puhastamiseks. Liitumispunkti teenusega ühinemiseks saab ca 2500 kinnistut.
Kohila Maja juhataja Vahur Tarkmees sõnul tähendab vee-ettevõttele uue teeninduspiirkonna lisandumine Aespa-Vilivere näol klientuuri suurenemist pea poole võrra. „Teeninduspiirkonna laienemises näeme arenguvõimalust, kus saab rakendada meie kompetentseid spetsialiste, uusi tehnoloogiaid ja parimat teenindust. Vee-ettevõtte meeskond tunnetab vastutust ja saab sellest uut indu“, ütles Tarkmees.
Projekti raames rajatakse 1 veetöötlusjaam ja II astme pumpla koos veereservuaariga ning 2 puurkaev-pumplat, ehitatakse 78 km veetorustikku ja 84 km kanalisatsioonitorustikku, paigaldatakse 21 reovee ülepumplat. Seal hulgas rajatakse Aespa aleviku reovee kokku kogumiseks moodne vaakumkanalisatsioonisüsteem koos 3 vaakumpumplaga.
Ehitustöid teostavad töövõtjad on leitud avatud riigihangete teel. Aespa veetöötlusjaama ja II astme pumpla rajab AS TREV-2 Grupp, torutöid teostab suurimas mahus AS Merko Ehitus Eesti koos AS-iga Merko Infra. Väiksemas mahus on töödesse kaasatud AS Nordecon, AS YIT Eesti, AS Schöttli Keskkonnatehnika ja OÜ Entronik. Omanikujärelevalvet viib läbi Veka Inseneribüroo OÜ.
Projekteerimistöid teostasid AS Infragate Eesti, OÜ Entec Eesti ja SWECO Projekt AS ja BalRock OÜ.
ÜF projektijuhiks I etapis oli Keskkonnalahendused OÜ ja II etapis on Ekoekspert OÜ.
Projekti oodatav kogumaksumus on ca 24 milj. eurot, millest ÜF toetus on ca 20 milj. Eurot ja omafinantseering ca 4 milj. Eurot. Projekti elluviimisaeg 2022.
